Moodsad armastajad

Emma Straub

Nutikas, kaasahaarav, vastupandamatu. – Liane Moriarty Straubil on anne paljastada elu suuremaid tõdesid väikeste tähenduslike detailidega. – New York Magazine, Vulture Sõbrad ja endised ülikooliaegsed bändikaaslased Elizabeth, Andrew ja Zoe on aastate jooksul olnud tunnistajaks erinevatele olulistele sündmustele üksteise elus – abiellumine, kodu ostmine, ettevõtete ja perekonna loomine. Samal ajal on nad püüdnud kõigest väest säilitada oma noorusaja identiteeti. Bändi hiilgeaegadel varjas Elizabeth oma Kesk-Lääne naeratuse ülbuselooriga, Andrew lasi juustel pikaks kasvada ja Zoe oli see lesbi, kellega kõik heteronaised magada tahtsid. Nüüd, neljakümnendates, elavad nad kõik Brooklynis, sügavalt keskklassiga asustanud naabruskonnas, üksteisest hõikekaugusel, ning täiskasvanute maailma argipäev näib olevat saabunud valutult. Aga sel suvel, kui kahe paari lapsed on korraga suureks saanud (ja magavad teineteisega), hakkab nende hoolega ehitatud maailm laiali lagunema ning päevavalgele kistud saladusi – nende endi, aga ka kuulsa neljanda bändiliikme kohta, kelle tähelend toimus ilma nendeta – ei saa enam kalevi alla peita. Straubi romaan, milles segunevad elutarkus, läbinägelikkus ja huumor, kõneleb sõpradest, uudishimust, ambitsioonidest ja naudingutest, nooruse elevusest, keskea ootamatusest ja tõsiasjast, et meie kired – olgu nendeks toit või sõprus või muusika – ei kao päriselt iial, need lihtsalt arenevad ja kasvavad koos meiega. Emma Straub on Ameerika kirjanik, kelle sulest on ilmunud kolm romaani ja novellikogu. Tema jutte ja artikleid on avaldatud ka Vogue’is, New York Magazine’is, The Paris Review’s ja The New York Timesis. Straub elab koos abikaasa ja kahe pojaga New Yorgis ning tal on oma raamatupood Books Are Magic.

Emma Straub

Moodsad armastajad

Ninale,

tänu kellele kõlas Ohiosse kolimine lõbusalt,

ja Rutlandi Lugejatele,

tänulikkusega seitsme aasta heanaaberliku hoolitsuse eest

Kui suudaksin jääda paigale,

siis jääksin ma paigale.

    – Pavement

Miskit parata ei saa ei sa ega me.

Koos, vГµimas minevik, me valitseme.

    – Kenneth Koch

ESIMENE OSA

Ruby Tuesday

MARY ANN O’CONNELI KINNISVARA

Uus kuulutus

Imeilus 5 magamistoaga Victoria-aegne vaatamisväärsus Ditmas Parkis. Säilinud on paljud esialgsed nüansid, nende hulgas seinasisesed liuguksed, laeliistud ja üksikasjalike nikerdustega suur trepp. Renoveeritud köök, uus katus. Puuküttega kamin. Garaaž kahele autole. Ruumikas elamine naabruskonna südames, lähedal poed ja Cortelyou Roadi söögikohad, rongiliiklus. Nägemist väärt!

Гњks

Juunis toimusid lugemisklubi kohtumised Zoe juures, mis tähendas, et Elizabeth pidi rasket keraamilist kaussi, milles oli Kreeka pähklite ja murendatud kitsejuustuga spinatisalat, tassima tervelt pool kvartalit. Ta ei pidanud isegi tänavat ületama. Ühelgi lugemisklubi tosinast naisest ei tulnud kaugele minna, mis oligi asja mõte. Oli niigi raske sobitada omavahel graafikuid ja romaani lugeda (kuigi rühmast vaid pooled lugesid üldse midagi lõpuni), ilma et peaks paluma inimestel veel ka metrooga sõita. Tehku oma päris sõpradega plaane vabal ajal, sõitku õhtusöögile minekuks kas või läbi terve linnaosa, kui tahavad, aga lugemisklubi jäägu naabruskonda. Olgu lihtne. Oli viimane kokkusaamine enne iga-aastast suvepuhkust. Raamatuklubi kaheteistkümnest naisest oli Elizabeth müünud maja kuuele. Tal oli püsiv huvi nad õnnelikuna hoida, kuigi oli ka hea, kui inimesed Brooklynile käega lõid ja otsustasid kolida äärelinna või tagasi sinna, kust iganes nad tulnud olid, sest siis sai ta kahekordse tasu. Elizabethile meeldis ta töö.

Isegi kui lugemisklubi koosnes naabritest, kelle teed muidu omavahel ristunud poleks, olid tema ja Zoe loomulikult erandiks. Nad olid vanad sõbrad – tegelikult parimad sõbrad, kuigi Elizabeth ei ütleks seda Zoe kuuldes iial välja, sest kardaks, et teine võib nende sõnade lapsikuse üle naerda. Ammusel kiviajal, pärast ülikoo