Minu sГјda ja teised mustad augud

Jasmine Warga

Üksväike säde võib muuta kõike! Ma tõusen üha kõrgemale ning tunnen, kuidas kiik hakkab nagisema. „Ole ettevaatlik!” ütleb ta. „Miks?” Ma ei mõtle ettevaatlikkusele. Ma mõtlen viimasele tõukele, lahti laskmisele, lendamisele ja kukkumisele. „Sul ei ole lubatud surra ilma minuta,” sosistab ta. Füüsikanohik Aysel ning populaarne ja nägus poiss Roman on teineteisele võõrad, kuni nad satuvad kokku täiesti mõeldamatul kombel. Kuu aja pärast kavatsevad nad sooritada enesetapu – koos. Tähtaja lähenedes hakkab nende vahele midagi siginema – tunne, mida Aysel ei oleks eales osanud oodata. Paistab, et kõigest hoolimata võib leiduda siiski midagi, mille nimel edasi elada – kuid kas Aysel on vajunud juba nii sügavale, et tagasiteed enam ei ole? „Kineetiline, ilus ja ootamatult elujaatav.” Chris Lynch, raamatu „Inexcusable” autor. „Minu süda ja teised mustad augud” on noortekirjanduse uue põneva hääle imeline debüütromaan – kohustuslik lugemine John Greeni ja Stephen Chbosky austajatele. Kartmatu, tabusid purustav debüütromaan, tundlik ja aus, maitsestatud ohtra musta huumoriga. – Gavin Extence, “Maailm Alex Woodsi vastu” autor Ülimalt aus lugu armastuse jõust ja tüdrukust, kelle kinnisideeks on oma enese surma sepitsemine. – Teen Vogue Julge ja elevust tekitav debüüt, mis võtab ette rasked teemad, kuid teeb seda targalt, kaastundlikult ja usutavalt, tõelise noorte inimese häälega. – Daily Mail Meie sõnad võivad inimestele mõjuda moel, midame ettegi ei kujuta. Ma soovitan seda raamatut lugeda igal teismelisel, sest see on huvitav, kaasa haarav ning – mis kõige olulisem – imeliselt hästi kirjutatud. – The Guardian, Children’s Book Review

Jasmine Warga

Minu sГјda ja teised mustad augud

Mälestamaks Aidan Jos Schaperat, kes armastas elu ja õpetas seda teistelegi

TГµeline avastusreis ei seisne uute maastike otsimises, vaid uute silmade leidmises.

    – MARCEL PROUST

TEISIPГ„EV, 12. MГ„RTS

Jäänud on 26 päeva

Muusikal, eriti klassikalisel muusikal, eriti Mozarti reekviemil, re-minooris missal, on kineetiline energia. Kui küllalt terane olla, võib kuulda, kuidas viiulipoognad keelte kohal värelevad, valmis noote sütitama. Neid liikvele ajama. Ja kui noodid kord lendu tõusevad, põrkavad nad üksteisega kokku. Pilluvad sädemeid. Plahvatavad.

Mõtlen palju sellele, mis tunne on surra. Millise kõlaga on surm? Kas ma plahvatan nagu need noodid, toon kuuldavale oma viimased valukarjed ning vaikin seejärel igaveseks? Või muutun hoopis vaevu märgatavaks undamiseks, mille kõrv püüab kinni vaid siis, kui pingsalt kuulata.

Ja kui ma juba niigi suremisest ei fantaseeriks, hakkaksin Tuckeri Turunduskontseptsioonide telefonikeskuses töötamise tõttu nagunii surmale mõtlema. Nende õnneks ei saa neid selle eest vastutusele võtta, sest mul on eelsoodumus olemas.

Tuckeri Turunduskontseptsioonid on telemarketingi firma, mis asub piki kõnnitee äärt kulgeva räpase ostukeskuse keldrikorrusel, ning mina olen nende ainus töötaja, kes Rooma langemise ajal veel sündinud ei olnud. Arvukad hallid plastlauad, mis tõenäoliselt osteti Costcost hulgi, on üksteise kõrvale ritta seatud ning igal töötajal on oma telefon ja arvuti. Siin lõhnab kõrbenud kohviga segatud kõdu järele.

Praegu on meil käsil ühe uurimuse tegemine Paradiisi Puhkuste jaoks. Firma tahab teada, mida inimesed rohkem hindavad – toidu ja joogi kvaliteeti või hotellitubade kvaliteeti. Valin nimekirjast järgmise numbri: proua Elena George’i, kes elab Mulberry tänaval.

„Halloo?” vastab telefonile kriipiv hääl.

„Tere, proua George! Minu nimi on Aysel ja ma helistan Tuckeri Turunduskontseptsioonidest Paradiisi Puhkuste nimel. Kas teil on pisut aega, et vastata paarile küsimusele?” Mul puudub enamiku kaastöötajate laulev kõnemaneer. Ma pole just TTK säravaim töötaja.

„Ma ju ütlesin teile, et te sellele numbrile enam ei helistaks,” lausub proua George ja paneb toru ära.

Te vГ