Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused

Leslye Walton

Paljude jaoks kehastasin müüti, olin kõige imelisema legendi, muinasjutu võrdkuju. Mõned pidasid mind koletiseks. Mu suureks õnnetuseks aeti mind kord segamini ingliga. Emale olin ma kõik. Isale eikeegi. Vanaemale meenutasin iga päev ammukaotatud armsamaid. Ent ma teadsin tõde – sisimas teadsin seda kogu aeg. Ma olin lihtsalt tüdruk. Mitu põlvkonda Roux’sid on saanud valusa õppetunni. Traagiline armastus oleks nende eludesse otsekui sisse kirjutatud, määrates õnnetu saatuse ka suguvõsa noorimatele järeltulijatele, kaksikutele Ava ja Henry Lavenderile. Henry on suure osa lapsepõlvest vait ja Ava – muidu igati normaalne tüdruk – sündis linnutiibadega. Üritades mõista oma iseäralikku olemust ja kasvavat soovi eakaaslaste sekka sobituda, sukeldub 16-aastane Ava oma perekonna minevikku ja astub julgelt laia maailma. Kahjuks ei ole ta valmis avastusteks, mis teda seal ootavad, ega oska karta teiste kurje kavatsusi. Kevadel, mil Ava saab kuusteist, ei saja ainsatki vihmapiiska, kuni saabub suvise pööripäeva pidu. Sel ööl pääseb taevas valla, õhku täidavad vihm ja suled ning Ava otsirännak ja perekonnasaaga jõuavad sünge ja südantlõhestava haripunktini. Leslye Walton sündis Ameerika Ühendriikide kirdeosas Vaikse ookeani rannikul. Võib-olla just selle pärast on tal lapsepõlvest saati olnud eriline suhe nartsissidega – ka see lill jõuab oma imelise iluni alles pärast pikka ligunemist külma vihma käes. Esimese romaani jaoks sai Leslye inspiratsiooni ühel eriti tusasel päeval, kui ta külma vihmatormi kätte jäänuna mõtiskles loogika olemasolu – või siis selle puudumise– üle armastuses. Kui Leslye parasjagu ei kirjuta, õpetab ta põhikoolilapsi lugema ja kirjutama ning, mis eriti tähtis, kuidas olla üksteise vastu head, isegi neil päevil, kui selleks eriti tuju ei ole. Praegu töötab ta oma teise romaani kallal. “See raamat on pärlite pärl. Sõnulseletamatult kaunis.” – SanFrancisco Book Review “See lugu jääb meelde tänu Ava Lavenderi lummavale tegelaskujule, kes teab, mida tähendab olla teistsugune.” – The Guardian See armastuslugu on haruldane ja täiuslik nagu Mona Lisa naeratus. – Hooray for Books! www.leslyewalton.com www.paikesekirjastus.ee “See lugu jääb meelde tänu Ava Lavenderi lummavale tegelaskujule, kes teab, mida tähendab olla teistsugune.” – The Guardian Waltoni romaan on nii iseäralik kui ka kaunis. Erakordne raamat, soovitame kõigile! – School Library Journal See ühtaegu painav ja lootusrikas romaan räägib sellest,miks me armastame ja kuidas sellest kinni hoiame.” – Kiera Cass, menuautor See armastuslugu on haruldane ja täiuslik nagu MonaLisa naeratus. – Hooray for Books! See raamat on pärlite pärl. Sõnulseletamatult kaunis. – San Francisco Book Review Rabav, maagiline, eriskummaline ja loomulikult imeilus. – Tor.com

Leslye Walton

Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatusedmärgu

Annale, mu kuriteokaaslasele ja kaaspääsenule, kes lendab oma tiivul

Eellugu

PALJUDE JAOKS KEHASTASIN MÜÜTI, olin kõige imelisema legendi, muinasjutu võrdkuju. Mõned pidasid mind koletiseks, väärarendiks. Mu suureks õnnetuseks aeti mind kord segamini ingliga. Emale olin ma kõik. Isale eikeegi. Vanaemale meenutasin iga päev ammu kaotatud armsamaid. Ent ma teadsin tõde – sisimas teadsin seda kogu aeg.

Ma olin lihtsalt tГјdruk.

Ma sündisin erakordselt selgel Seattle’i ööl, 1944. aasta esimesel märtsil ja mulle sai nimeks Ava Wilhelmina Lavender. Mu sünd oli iseäranis meeldejääv, kuna see avaldas mõju lindudele meie heaendelist nime – Pinnacle[1 - “Pinnacle” – tipp (ingl k). – Siin ja edaspidi tõlkija märkused] Lane – kandval tänaval. Päeval, mil mu noorukesel emal hakkasid sünnitusvalud, kogusid varesed noka vahele hulganisti tillukesi kirsikive ja loopisid neid vastu maja aknaid. Varblased kükitasid naistele pähe ja näppasid lahtisi juuksekarvu, et need oma pesadesse punuda. Öölinnud kogunesid pimedas