Izabeli taassГјnd

Jessica Ann Redmerski

Võtnud nõuks elada sünget ja rasket elu palgamõrvari seltskonnas, kes päästis ta Mehhiko narkoparuni vangistusest, tahab Sarai õiendada arved vastiku sadisti Arthur Hamburgiga. Tapmiskunstis aga oskamatu ja kogenematu, väljuvad sündmused tema kontrolli alt ning ta on suuremas ohus kui iial varem. Sarai hooletud valikud seavad ta olukorda, kust tagasiteed ei ole. Tema päästja on taas Victor, kelle tunded Sarai vastu pole lahtunud. Kuid mõlemad mõistavad, et pääsemine on kõigest ajutine. Teades, et tüdruk võib astuda mõtlematuid samme, nõustub Victor teda välja õpetama. Aga Arthur Hamburgi parem käsi Willem Stephens ei ole mees, kes kaotusega lepiks. Ta seab endale eesmärgiks Sarai leida ja ta tappa, ning vahendeid ta selleks valima ei pea. Temaga lööb mesti Ordu, kellel on Sarai ja Victoriga omad arved õiendada. Algab kassi ja hiire mäng, kus loota saab vaid iseendale. Victori partner on salapärane rootslane Fredrik, kellega Sarai on korra juba kohtunud. Kas teda võib usaldada? Kelle heaks ta tegelikult töötab? Ja on veel Victori vend Niklas, kes ootab võimalust, et Saraile kätte maksta. “Tapjate seltskonnas” on raamatusari, mis räägib kahest isepäisest palgamõrvarina töötavast vennast ning keerulise saatusega tüdrukust, kelles on samuti tapjaverd. Temast saab neid ühendav lüli. Koos mehega, kelle piinamis- ja ülekuulamismeetodid külvavad kriminaalses allilmas hirmu, võtavad nad enda kanda keerulise ülesande: kõrvaldada maailma vanima ja suurima palgamõrvarite grupeeringu juht ning võtta üle tema äri. Ülipõnev ja dramaatiline, ootamatuid pöördeid ja vastuolusid tulvil sari kompab inimloomuse piire, kirjeldab tegelaste ohtlikku elu kuritegevuse, iha, pettuste, mõrvade ja armastuse võrgustikus.

J.В A. Redmerski

Izabeli taassГјnd

ESIMENE PEATГњKK

Sarai

Kaheksa kuud on möödunud päevast, kui ma põgenesin sellest majast Mehhikos, kus mind üheksa aastat kinni hoiti. Ma olen vaba. Ma elan „normaalset” elu, teen normaalseid asju koos normaalsete inimestega. Keegi, kes võiks endiselt minu surma soovida, pole mind rünnanud, ähvardanud või jälitanud. Mul on „parim sõber”, Dahlia. Mul on inimene, kes on mulle rohkem ema eest, kui keegi ealeski on olnud. Dina Gregory. Mida ma veel tahta võiks? Tundub isekas veel midagi soovida. Aga sellest kõigest hoolimata pole üks asi siiski muutunud: ma elan ikka veel vales.

Californias on mul sõbrad: Charlie, Lea, Alex ja Bri… Ei, oota, Brandi. Mu endine kallim Matt oli vägivaldne ja just tema pärast kolisin ma tagasi Arizonasse. Pärast lahkuminekut luuras ta tükk aega mu järel. Ma taotlesin talle lähenemiskeelu, aga see ei hoidnud teda minust eemal. Ta tulistas mind kaheksa kuud tagasi, aga ma ei saa seda tõestada, sest tegelikult ma ei näinud teda. Ja ma lihtsalt kardan nii väga, et ma ei julge teda politseile üles anda.

Muidugi on iga sГµna sellest vale.

Need tükikesed aitavad varjata seda, mis minuga tegelikult juhtus. Need selgitavad, miks ma äkitselt 14-aastaselt pildilt kadusin ja kuidas ma Californias kuulihaavaga haiglasse sattusin. Ma ei saa kunagi Dinale, Dahliale ega oma kallimale, Ericule, rääkida seda, mis tegelikult juhtus: et mu enda äpardunud ema viis mind Mehhikosse narkoparuni juurde elama. Ma ei saa kunagi kellelegi rääkida, et üheksa aastat hiljem põgenesin ma sellest kohast ja et ma tapsin selle mehe, kes mind kogu mu noore täiskasvanuelu vangis oli hoidnud. Muidugi, ma võiksin sellest kellelegi rääkida, aga kui ma seda teeksin, sattuks Victor ohtu.

Victor.

Ei, ma ei saa kunagi kellelegi rääkida, et mul aitas sealt pääseda palgamõrvar, nagu ma ei saa rääkida sedagi, et ma nägin pealt, kuidas Victor tappis õige mitu inimest, sealhulgas ka prominentse ja tuntud Los Angelese ärimehe abikaasa. Ma ei saa kunagi kellelegi rääkida, et pärast kõike seda, mis ma olen läbi elanud ja näinud, tahan ma kõige rohkem ikkagi oma kodinad kokku korjata ja selle ohtliku elu juurde tagasi pöörduda. Elu juurde koos Vict