Spioonide sild

Giles Whittell

“Spioonide sild” räägib sellest, kuidas külma sõja ajal USA ja NSVL spioone vahetasid. Kuigi praeguseks on tegu juba tuntud lahendusega, sai asi alguse allatulistatud USA luurelennuki piloodi Gary Powersi ning sissekukkunud nõukogude spiooni Rudolf Abeli juhtumitest. Autor kirjeldab värvikalt juhtumite tagamaid, tolleaegseid meeleolusid ja rasket teed kokkulepeteni. Giles Whittell on töötanud The Timesi korrespondendina Moskvas ja Washingtonis. Ta on kirjutanud mitmeid aimeraamatuid.

Whittell Giles

Spioonide sild

Brunole, Louisile ja Enzole

DRAMATIS PERSONAE

PEAOSALISED

William Fisher ehk Rudolf Abel, Emil Goldfus, Martin Collins, Robert Callan, Frank, Milton ja agent Mark в€’ KGB polkovnik ja kГµige kГµrgem NГµukogude agent PГµhja-Ameerikas aastatel 1948 kuni 1957.

Francis Gary Powers− USA lennuväe väljaõpetatud U-2 piloot, kes palgati CIA poolt Nõukogude Liidu kohal luurelende tegema; lasti alla 1. mail 1960.

Frederic Pryor− Lääne-Berliini Vabaülikooli doktorant, kes arreteeriti Stasi poolt kahtlustatuna spionaažis, kuid anti 10. veebruaril 1962. aastal Glienicke silla vahetusoperatsiooni osana oma vanematele välja.

KGB

Reino Häyhänen ehk Eugene Maki ja agent Vik − teenis KGB ridades Fisheri alluvana New Yorgis aastatel 1952 kuni 1957 ning reetis ta Ameerika Ühendriikidele.

Pavel Sudoplatovв€’ KGB kindral, kes kavandas Lev Trotski mГµrvamise 1940. aastal ning sai II maailmasГµja ajal Fisheri soosijaks.

Juri Drozdov− Ida-Saksamaal elanud KGB ohvitser, kes määrati suhtlema James Donovaniga, lootuses korraldada Powersi vahetamine Abeli vastu.

Aleksandr Orlov ehk Rootslane − sõjaeelne Nõukogude „illegaalne” agent, kes Ameerika poolele üle läks ning oli seal ainus isik, kes teadis Fisheri tegelikku identiteeti.

Ivan Šiškin− kõrgem KGB ohvitser, kes teeskles olevat Ida-Berliinis asuva NSV Liidu saatkonna teine sekretär, et esindada Moskvat läbirääkimistes Powersi-Abeli vahetuse üle.

CIA

Marty Knutson− U-2 piloot, kelle 1956. aasta juulis tehtud fotod Engelsi lennuväebaasist Venemaal aitasid ümber lükata kartusi mahajäämuse osas NSV Liidust pommituslennukite arendamises, mida peeti ohuks USA riiklikule julgeolekule.

Bob Ericsonв€’ U-2 piloot, kes sooritas 9. aprillil 1960. aastal eelviimase luurelennu NSV Liidu kohal ja oli 1. mail Powersi varupiloot.

Richard Bissell− CIA U-2 programmi tsiviilteenistujast ülem aastatel 1954 kuni 1962, kes täitis sel perioodil agentuuri asedirektori ja hiljem planeerimisdirektori kohuseid.

Allen Dullesв€’ CIA direktor aastatel 1953 kuni 1961; veenis president Eisenhowerit lubama luurelende NSV Liidu kohal ja vastutas Powersi lennu asetamise eest 1960. aasta 1. maile.

Stan Beerli− õhujõudude kolonel, kes liitus CIA-ga ja sai seal tsiviilteenistujana Eriväeosa B ehk Türgis Adanas paikneva U-2 üksuse ülemaks; kavandas seal operatsiooni Quickmove julgeolekuprotseduurid luurelendudeks NSV Liidu kohal.

Joe Murphyв€’ CIA julgeolekuohvitser Adanas, kes vastutas 10. veebruaril 1962. aastal Glienicke sillal Berliinis Powersi identifitseerimise eest.

NГ•UKOGUDE JUHTIVISIKUD

Nikita Hruštšov− NSV Liidu riigijuht aastatel 1958 kuni 1964; hülgas ambitsioonikad plaanid tuumarelvastusest loobumiseks, jalutades 1960. aastal Pariisis suurriikide tippkohtumiselt välja, kui Gary Powersi 1. mai luurelend teatavaks sai.

Roman Rudenko− Nõukogude ülemprokurör, kes osales Nürnbergi kohtuprotsessis natsi sõjakurjategijate üle ja oli 1960. aasta augustis süüdistajaks Gary Powersi protsessis.

Sergei Birjuzovв€’ NГµukogude ГµhukaitsejГµudude marssal, kes juhtis Gary Powersi allatulistamiskatset ning teatas selle Гµnnestumisest HruЕЎtЕЎovile.

Jevgeni Savitski− Nõukogude õhukaitsejõudude kindralpolkovnik, kes andis Igor Mentjukovile käsu oma Suhhoi Su-9 hävitajaga Powersit rammida, ise teades, et tabamuse korral lõppeb see piloodi hukkumisega.

USA JUHTIVISIKUD

Dwight D. Eisenhowerв€’ Ameerika Гњhendriikide president aastatel 1953 kuni 1961; andis U-2 programmile rohelise