Hullult Гµnnelik

Jenny Lawson

Hullult naljakas raamat ahistavast depressioonist ja vaimuhaigusest? Tundub kohutav idee … Aga kohutavad ideed on Jenny Lawsoni leivanumber. Ta ise ütleb nii: „Tegelikult on suurem osa mu lemmikinimestest omadega ohtlikult perses, aga peale vaadates ei arvaks seda üldse, kuna me oleme õppinud seda kas varjama või nii ausalt välja näitama, et see muutub uueks normaalsu¬seks. Filmis „Hommikusöögiklubi” on selline tsitaat: „Me kõik oleme üsna veidrad. Mõned oskavad seda lihtsalt paremini varjata.” Ja nüüd tõmba sealt see „varjata” maha.”

Lawson Jenny

Hullult Гµnnelik

See raamat on pГјhendatud minu tГјtrele, kes on itsitavaks tunnistajaks kummalisele ja imelisele maailmale, mille tema pere on loonud (nii tГµelisest kui ka liialdatud)hullumeelsusest.

Aidaku meid jumal, kui ta saab piisavalt vanaks, et kirjutada omaenda memuaare.

Avansilised kiidusГµnad

„See on üks parimaid raamatuid ja üks hullemaid juukseharju. Lugege, mitte ärge kratsige sellega pead.” ~ Charles Dickens

„Kui Jeesus sellega ühele poole sai, andis ta selle mulle ja ütles: „Sa pead seda jama lugema, Kevin. See on kuradi vägev.” Jeesusel on päris halb nimemälu.” ~ Ernest Hemingway

„On vähe inimesi, keda ma tõeliselt armastan, ja veelgi vähem neid, kellest ma lugu pean, aga ainult üks, kellel ma tahaks naha üle kõrvade tõmmata ja sellega mööda salongi eputada. Uksed lukku, Mrs Lawson.” ~ Jane Austen

„Võin igasuguse liialduseta öelda: see on mu elu parim klaasialus.” ~ Dorothy Parker

„Kõik, mis loeb, on elu – avastamisprotsess, see igavene ja lõputu prot sess ja üldsegi mitte avastus ise. No ja see raamat. Raamat on ka tore.” ~ Fjodor Dostojevski

„Kes sind sisse lasi?” ~ Stephen King

„Mul läks vist mantel kaotsi.” ~ William Shakespeare

„Sa isegi ei tunne neid kiitjaid. Enamus on surnud ja Stephen King annab sind tõenäoliselt kohtusse. Me peame ilmselgelt su visiitide arvu suurendama.” ~ Minu praegune psühhiaater

Ma tahtsin siia ainult ühe lihtsa Mary Oliveri tsitaadi panna, aga selle asemel otsustasin rääkida selle raamatu ühest kaaneideest, kuna see ei lähe tõenäoliselt kunagi loosi ja ma ei taha seda raisku lasta. Selline kaanekujundus on sellepärast nii vägev, et kui sa seda lugemise ajal oma näo ees hoiad, näeb see välja, nagu oleks su näo alumise poole asemel ekstaatiline pesukaru naeratus. Nii paistad sa kõigile möödujatele ühtaegu sõbralik ja hirmuäratav, mis on tore, sest siis ei hakka keegi sind lugemise ajal tülitama. Tegelikult, kui see on kõvakaaneline raamat, siis võid paberkaaned ära võtta ja neid kõigi raamatute ümber kanda, mis oleks nagu delikaatne „Mitte segada”-silt. Kui teed nii mitu aastat järjest, siis võib mõni hakata arvama, et sa oled erakordselt aeglane lugeja, aga segamatu rahu ja pooleldi pesukaruks olemise lisarõõm tasuvad end ära. Kui sulle nii ei tundu, siis pole see raamat arvatavasti sinu jaoks.

Sind on hoiatatud.

Rida paratamatuid hoiatusi

Ei, ei. Soovitan sul see otsekohe pooleli jätta.

Ikka veel siin? Vägev. Nüüd ei saa sa mind millegi eest süüdistada, mis selles raamatus seisab, sest ma ju ütlesin, et jäta lugemine katki, aga sina lasid ikka edasi. Sa oled nagu Sinihabeme naine, kes kapist kõik nood pead leidis. (Sisu reetmise hoiatus.) Aga isiklikult arvan, et see on hea. Kapis vedelevate maharaiutud peade ignoreerimine ei tule just suhtele kasuks. See toob kaasa ebasanitaarsed kapid ja võimaliku süüdistuse kuriteole kaasaaitamise eest. Maharaiutud peadele tuleb silma vaadata, kuna sa ei saa inimesena kasvada, kui sa ei tunnista, et meiega käib kaasas tobedus, mida ülejäänud maailma eest varjata katsume. Igaühel on kapis inimpead. Vahel on need pead saladused või avaldamata ülestunnistused või varjatud hirmud. See raamat on üks neist raiutud peadest. Sul on minu maharaiutud pea käes. See on halb võrdlus, aga vabanduseks olgu öeldud, et ma ju käskisin sul pooleli jätta. Ma ei tahaks küll ohvrit süüdistada, aga selles a