Г„ra tee kahju

Генри Марш

Mis tunne on olla neurokirurg? Mis tunne on hoida kellegi elu oma käte vahel, teha sisselõige ollusesse, milles tekivad mõtted ja tunded? Mis tunne on elada edasi pärast seda, kui operatsioon, mis pidi päästma kellegi elu, on täiesti untsu läinud? Enam kui mis tahes teises meditsiiniharus peitub neurokirurgia puhul arsti vandes „mitte teha kahju“ kibe iroonia. Ajuoperatsioonid on väga riskantsed. Iga päev tuleb Henry Marshil teha ränkraskeid otsuseid, tihti pingelistes ja ebakindlates oludes. Kui te usute, et neurokirurgia on täpne ja peen kunst, mida praktiseerivad rahulikud ja distantseeritud kirurgid, sunnib see kaasahaarav, jäägitult aus jutustus teid meelt muutma. Hämmastava kaastunde ja siirusega paljastab üks tuntumaid neurokirurge opereerimise võidukad rõõmud, sügavalt liigutavad triumfid, piinarikkad läbikukkumised, painavad kahetsused ja hetked täis musta huumorit, mis on neurokirurgi elule iseloomulikud. „Ära tee kahju“ pakub unustamatu sissevaate lugematutesse inimlikesse draamadesse, mis leiavad aset tänapäevases rahvarohkes haiglas. Eelkõige on see õppetund lootusrikkusest olukordades, mil tuleb teha elu kõige raskemaid otsuseid.

Originaali tiitel: Henry Marsh Do No Harm Stories of Life, Death and Brain Surgery Weidenfeld & Nicolson 2014 В© Henry Marsh 2014 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Eha KГµrge Kaane kujundanud Britt Urbla Keller В© TГµlge eesti keelde. Malle Klaassen, 2018 ISBN 978-9985-3-4397-5 ISBN 978-9985-3-4432-3 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak TrГјkikoda Pakett AS

„Kõigepealt, ära tee kahju…”HIPPOKRATES KOSILT (SND U 460 EKR)„Iga kirurg kannab sisimas väikest kalmistut, kuhu ta aeg-ajalt palvetama läheb – sellest kibeduse ja kahetsuse paigast peab ta otsima selgitust oma ebaõnnestumistele.”RENÉ LERICHE, „LA PHILOSOPHIE DE LA CHIRURGIE”, 1951

ALUSTUSEKS

Kui oleme tõsiselt haiged ja haiglas ning ootame meid kohutavat operatsiooni, hirmul oma elu pärast, peame usaldama meid ravivaid arste – igatahes, kui me seda ei tee, läheb meie elu raskeks. Ei ole üllatav, et hirmudest ülesaamiseks omistame arstidele üliinimlikke võimeid. Kui operatsioon õnnestub, on kirurg kangelane, kui mitte, on ta lurjus.

Tegelikkus on muidugi hoopis teistsugune. Arstid on inimesed just nagu meiegi. Suur osa haiglates juhtuvast on õnneasi, õnne kas on või ei ole; edu või ebaõnn ei allu tihti arsti kontrollile. Julgus jätta opereerimata, kui olukord seda nõuab, on niisama tähtis kui oskus opereerida, ja seda oskust on juba raskem omandada.

Neurokirurgi elu ei ole kunagi igav ja võib tohutut rahuldust pakkuda, aga sellel on oma hind. Vead on möödapääsmatud ja tuleb õppida elama neist põhjustatud mõnikord hirmsategi tagajärgedega. Tuleb õppida nähtut objektiivselt hindama ja püüda sealjuures mitte inimlikkust kaotada.

See raamat räägib minu püüetest, mõnikord edututest, leida tasakaal ühelt poolt kirurgi elukutses vajaliku erapooletuse ja empaatia, teiselt poolt lootuse ja tegelikkuse vahel. Ma ei taha kõigutada inimeste usaldust neurokirurgide ega arstide vastu üldse, aga loodan, et mu raamat aitab inimestel mõista, milliste raskustega – väga tihti pigem inimlikku kui tehnilist laadi raskustega – arstid kokku puutuma peavad.

1

PINEALOOM

– harva esinev, aeglaselt progresseeruv käbikehakasvaja –

Pean tihti aju lõikama ja see on minu meelest õudne. Koaguleerin aju läikival pealispinnal keerlevad ilusad punased veresooned diatermiliste pintsettidega. Teen väikese skalpelliga sisselõike ja torkan avausest läbi peenikese vaakumaspiraatori – kuna aju konsistents on geelisarnane, on vaakumaspiraator iga neurokirurgi peamine töövahend. Operatsioonimikroskoobi abil koban pikkamööda teed allapoole läbi õrna valge ajukoe, et leida kasvaja. Kujutlus, et vaakumaspiraator liigub läbi mõtete, tunnete ja aru, et mälu, unistused ja kaalutlused koosn