Idioodid minu Гјmber
Thomas Erikson
Mõned inimesed väidavad tõsimeeli, et neid ümbritsevad idioodid, ning ühed ütlevad seda sagedamini kui teised. Kindlasti oled oma elus sattunud olukordadesse, kus kommunikatsioon on häiritud, näiteks oled püüdnud oma partnerit milleski veenda, kuid see ei õnnestunud nii, nagu kavatsesid või lootsid. Või lahkunud koosolekult täielikus segaduses, sest sa ei saanud ühestki kohalviibijast aru. Või ei saanud teised aru, mida sina öelda tahtsid. Kas tuleb tuttav ette? Sellest humoorikalt kirja pandud rahvusvahelisest menuraamatust leiad vastused paljudele käitumismustrite ja isiksustüüpidega seotud küsimustele ning hakkad mõistma ka seda, miks ühe kolleegi töölaud on alati segi või kuidas suhelda ülemusega, kes ei paista kunagi ühtegi sinu mõtet kuulavat. Üks on kindel, pärast seda raamatut hakkad aru saama, mida sind ümbritsevad inimesed tegelikult tahavad sulle öelda, ja märkad rõõmuga, et idioote sinu ümber jääb üha vähemaks. Thomas Erikson on Rootsi käitumisteadlane, lektor, koolitaja ja kirjanik. Raamat „Idioodid minu ümber” (2014) on nüüdseks tõlgitud 25 keelde ja see on ilmunud 40 riigis.
Originaali tiitel:
Omgiven av idioter: hur man förstår dem som inte går att förstå
Thomas Erikson
Hoi Förlag
2014
Copyright В© Thomas Erikson 2014, by Agreement with Enberg Agency
В© TГµlge eesti keelde. Kaja Riikoja, 2018
Toimetanud ja korrektuuri lugenud Eda Posti
KГµik Гµigused kaitstud. Гњhtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste vГµi elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriГµiguse omaniku loata.
ISBN 978-9985-3-4433-0 ISBN 978-9985-3-4487-3 (epub)
Kirjastus Varrak
Tallinn, 2018
www.varrak.ee
www.facebook.com/kirjastusvarrak
TrГјkikoda AS Printon
SISSEJUHATUS
MEES, KELLE ГњMBER OLID IDIOODID
Keskkoolis käies sain lõplikult aru, et sobin üht tüüpi inimestega paremini kui teistega. Mõne sõbraga oli väga lihtne suhelda, vesteldes leidsime alati õiged sõnad ja kõik sujus. Meil polnud tõsiseid konflikte ja me meeldisime üksteisele. Kuid teistega läks kõik alati valesti. Mõnikord oli mul tunne, et räägin kurtidele kõrvadele, ja ma ei suutnud aru saada, miks see on nii.
Miks on ühtede inimestega lihtne suhelda, teistega aga tekib tunne, et räägid puupeadega? Nooremas eas ei hoidnud see teema mind öösiti ärkvel, kuigi mäletan ka tollest ajast paari vahejuhtumit, mis panid mind endalt küsima, miks mõni vestlus kulges nagu iseenesest, teine aga ei tahtnud kuidagi käima minna – sõltumata minu käitumisest. See oli lihtsalt arusaamatu. Mäletan, et hakkasin inimesi erinevate meetoditega testima. Proovisin öelda samu asju sarnases kontekstis ja vaatasin, kuidas inimesed sellele reageerivad. Mõnikord juhtuski see, mida ootasin: vestlus kujunes huvitavaks. Kuid teinekord ei juhtunud üldse midagi, inimesed jäid mind lihtsalt jõllitama, nagu oleksin tulnukas teiselt planeedilt, ja vahel tundsingi ennast tulnukana.
Kui sa oled noor, on paljud asjad lihtsamad. See, et osa inimesi minu tutvuskonnast reageeris oodatult, tähendas muidugi, et nemad on toredad poisid. Järelikult oli nendega, kes mind ei mõistnud, midagi valesti. Kuidas seda saakski teisiti seletada? Mina olin ju kogu aeg üks ja seesama! Järelikult oli teatud tüüpi inimestel midagi viga ja seepärast hakkasin sellistest lihtsalt eemale hoidma, sest ma ei mõistnud neid. Kui soovid, võid seda nimetada nooruse naiivsuseks, millega kaasnes nii mõnigi lõbus vahejuhtum. Järgnevatel aastatel on aga kõik kahjuks muutunud.
Elu läks edasi, tulid töö, pere ja karjäär, kuid ma lahterdasin inimesi endiselt headeks ja mõistlikeks ning nendeks, kes tundusid alati täielike puupeadena.
Kui olin kahekГјmne viie aastane, kohtasin Гјht meest, ettevГµtte omanikku. KuuekГјmnendatesse eluaastatesse jГµudnud Sture oli rajanud oma ettevГµtte ja seda aastaid Гјles ehitanud. Olin saanud Гјlesande teda intervjueerida just enne Гјhe projekti elluvii