Tiir ümber päikese
Paula McLain
Paula McLaini romaani „Tiir ümber päikese” keskmes on ajalooline tegelaskuju, Keenias üles kasvanud erakordne naine Beryl Markham, kes oli novaatorlik hobusetreener ja hulljulge lendur. Romaani sündmustik toimub 1920. aastate Keenias, kus noor ja kartmatu Beryl satub traagilisse armukolmnurka safarikütt Denys Finch Hattoni ja Taani kirjaniku, teose „Aafrika äärel” autori Karen Blixeniga. Keerulisest tunnetepuntrast teed välja otsides mõistab Beryl lõpuks, et tema kutsumuseks on lennata. Beryl sattus Keeniasse ajal, kui ta oli alles laps. Pärast seda, kui ema pere juurest ära läks, kasvatasid tüdrukut hobusetreenerist isa ja kohaliku kipsigise hõimu liikmed. Tavatu kasvatuse mõjul sirgub Berylist julge ja tahtekindel neiu, kes üle kõige armastab metsikut loodust. Kui kõik tuttav ja usaldusväärne tema elust kaob, satub Beryl äpardunud suhete võrku ning boheemlike ja lõbujanuliste uusasunike seltskonda. McLaini mõjuvõimas romaan kirjeldab ühe erakordse naise ettevõtmisi ja tema iseseisvuspüüdlusi, andes aimu inimvaimu vabaduseihast ja visadusest. Kogu lugu hargneb lahti Aafrika majesteetliku looduse taustal. Paula McLain on rahvusvahelise menuki „Pariisi abikaasa” (e.k 2012) autor. McLain on avaldanud ka luulekogusid ja mälestusteraamatu. Ta elab koos perega Clevelandis.
Originaali tiitel:
Paula McLain
Circling the Sun
Bond Street Books
2015
Toimetanud ja korrektuuri lugenud Hille Lagerspetz
Kujundanud Britt Urbla Keller
Copyright В© 2015 Paula McLain
В© TГµlge eesti keelde. Karin Suursalu, 2015
ISBN 978-9985-3-3545-1
ISBN 978-9985-3-3670-0 (epub)
Kirjastus Varrak
Tallinn, 2015
www.varrak.ee
www.facebook.com/kirjastusvarrak
TrГјkikoda OГњ Greif
Minu perekonnale – armastuse
ja otsatu tänuga –
ning Letti Ann Christoffersenile,
kes oli minu leedi D
Ma õppisin jälgima ja usaldama kedagi teist rohkem kui ennast. Ja ma õppisin uitama. Ma õppisin seda, mida peab teadma iga unistav laps – et mitte ükski silmapiir pole nii kaugel, et selle kohale või selle taha lennata ei saaks. Selle õppisin ma kohe selgeks. Aga enamik asju nõudis rohkem vaeva.*
BERYL MARKHAM „Koos ööga läände”
Me peame elus endast jälje jätma, kuni see on veel meie võimuses.
KAREN BLIXEN
* Teose „Koos ööga läände” on eesti keelde tõlkinud Janina Karemäe.
Proloog
4. september 1936
Abingdon, Inglismaa
Vega Gull
on paabulinnusinine, hõbetiibadega, kaunim kui ükski lind, keda tean, ja mingi ime läbi olen ta endale saanud, et lennata. Tema nimi on The Messenger, ta on suure hoolega ja oskuslikult kavandatud ja valmis ehitatud, et ta teeks midagi, mis peaks tegelikult olema võimatu: ületaks üheainsa ulja sööstuga ookeani, kolm tuhat kuussada miili mustendavat lainetust ja tühjust, ning võtaks mind kaasa.
On videvik, kui ma pardale lähen. Tormid on juba päevi üle aerodroomi tuhisenud, valgust – nii paljukest, kui seda üldse on – on kasinalt ja see kasingi oleks nagu välja väänatud. Vihm trummeldab Gulli tiibadel nagu timpanil, iilingud lõõtsuvad külje pealt, aga sellest hoolimata öeldakse mulle, et paremat ilma pole terve kuu jooksul loota. Ilm ei teegi mulle nii palju muret kui kaal. Gullile on valmistatud eriline telik, et saaks kaasa võtta tagavaraõli ja -bensiini. Paagid on kinnitatud tiibade alla ja kabiini, kus need ümbritsevad mu istet nagu tihe sein; ma ulatun kahe sõrmega ventiilideni, et paagid keset lendu ümber lülitada. Sain juhatust, et pean ootama, kuni üks paak on täiesti tühi, ja selle sulgema enne, kui järgmise avan, et ei tekiks õhukorki. Mootor võib küll mõneks hetkeks seiskuda, ent käivitub jälle. Mis muud, kui pean lootma. Pean lootma veel õige paljule muule.
Bituumenkate on täis järvekesesuuruseks kosunud lompe, pealispind vahule klopitud. Puhuvad ägedad armutud vastutuuled, pilved mossitavad madalal. Mõni ajakirjanik ja sõber on tulnud mu õhkutõusu jälgima, kuid meeleolu on vaieldamatult sünge. Kõik, kes teavad, mida ma õieti kavatsen, on püüdnud mu