Kass nimega Jossif
Jorma Rotko
”Kass nimega Jossif” on romaan Jossif Stalinist. Temast on kirjutatud sadu teoseid, aga kindlasti võib õelda, et selles raamatus on täiesti uus vaatenurk küsimusele, kuidas väikesest Jossif Džugašvilist arenes türann nimega Stalin.  Stalinil oli palju isiklikke saladusi. Mispärast võltsis ta oma sünniaja? Mistõttu ta pahem käsi oli vigane? Tema ei lubanud kirjutada oma lapsepõlvest, aga miks? Milleks saatis ta surma miljoneid kaasmaalasi? Mis põhjusel ta naine Nadežda tappis end?  Paranoiliseks diagnoositud Stalin oli verine diktaator, aga teisest küljest võimsaim valitseja Venemaa ajaloos. Venemaa pole kunagi olnud nii suur ja vägev, kui tema ajal, võttes arvesse N-Liidu mõjujõu Ida-Euroopa satelliitriikides ning mujal."
Jorma Rotko
Kass nimega Jossif
Romaan
В© Jorma Rotko
В© Sagahut 2016
www.sagahut.com
ISBN 978-9949-9785-2-6 (epub)
E-raamat: OГњ Flagella
Sisukord
Poiss kuninglikku verd (#u2c5836a2-5713-5914-b49f-9e47cdd36eb8)
Riigikukutaja vГµtab naise (#u4f76bebe-897c-5ffb-bafb-5793ed522005)
Ema jampsib (#ua2d90041-067a-5ef6-b20f-fa1234434757)
Grusiinid omavahel (#u7bbfd01a-55e4-5779-becc-22a7a9bc011e)
Varitsev jahimees (#litres_trial_promo)
IremaЕЎvili ja Nadja (#litres_trial_promo)
Aus kirjanik jääb haigeks (#litres_trial_promo)
Meister ja Smirnova (#litres_trial_promo)
PГјha sГµda (#litres_trial_promo)
“Kättemaks“ Kremli kinos (#litres_trial_promo)
Lõpuks ka vožd väsib… (#litres_trial_promo)
Poiss kuninglikku verd
Suur kullatud kell saali seinal lõi kaksteist korda ning läbi suletud akende oli kuulda rahva rõõmsaid hõikeid kesktalvisel Unter den Lindenil. Oli saabunud aasta 1878. Kuninglik abielupaar Kroonprintsi palees tõstis šampanjapokaale. Nad olid olnud suurel uueaasta ballil Berliini lossis, keiserlikus residentsis, aga väsimus oli võitnud enne keskööd ning nad läksid koju.
„Armas Fritz, nüüd on vaja midagi teha. Me ei tohi heaks kiita Willy plaani abielluda oma nõbu Ellaga. Nad on liiga lähedased sugulased ja pealegi on veel see hemofiilia“, ütles printsess Victoria. Ta suunurgad näitasid allapoole täpselt nagu ta emal, kes oli Suur-Britannia kuninganna Victoria.
„Tõsi ta on“, möönis prints Friedrich Wilhelm, Saksa keisrikonna troonipärija.
„Aga mida me teha saame?“, küsis prints.
Nad rääkisid oma 18aastasest poisist Wilhelmist, kes sügisel oli alanud õppima Bonni ülikoolis. Ta oli tõsiselt armunud oma täditütresse Elisabethisse, kes oli Hesseni suurhertsogi Ludwig IV ja Suur-Britannia printsessi Alice tütar.
Wilhelmi abiellumine oli ülitähtis asi, sest ta oli Victoria ja Friedrichi vanim poeg. Ühel päeval kunagi tulevikus temast saab Saksamaa keiser, kes on samas ka Preisimaa kuningas ning Hohenzollerni dünastia jätkaja. Sellisena on tal kohustus eostada terveid järglasi. Lähisugulaste abielu on niigi kahtlane, aga ka Hesseni suguharus leidub hemofiiliat, veritsustõbe.
See haigus on kummaline selles mõttes, et see esineb ainult meestel, naised ei haigestu. Nad ainult vahendavad haigust tekitava geeni oma meessoost järglastele. Keegi ei oska seletada, kust Suur-Britannia kuninganna Victoria selle geeni sai. Igatahes ta lapsed, abielludes ümber Euroopat, viisid haiguse Hispaania, Saksamaa ja Venemaa valitsejasugude nuhtluseks.
Prints Fritz polnud pidanud silmas noore Wilhelmi armuelu sama hoolikalt kui poisi ema. Ta tahtis teada, kui tГµsine asi on? Printsess Victoria andis talle kirja, mille Wilhelm oli emale kirjutanud. Kirjas oli Гјhte ning teist, aga printsess oli kriipsutanud alla mГµne lause:
„Nõod paistvad välja ilusad; Victoria on täis rõõmu, tal on hea jume ja välimus; Ella – kes on mu eriline lemmik – on päris palju arenenud & äärmiselt ilus, tegelikult on ta kõige kauneim tüdruk, keda olen eales näinud. Ta on palju vaiksem, kui Victoria, aga igatahes intelligentne. Tema & mina armastame teine teist soojalt…Mõtlen, et kui see on Jumalale meelepärane, teen ma tast enda mõrsja, Teie loal muidugi.“
Friedrich Wilhel