PГµgenemine paradiisist

Michael Mortimer

Pseudonüümi Michael Mortimer alla on koondunud Rootsi hetke silmapaistvaim kirjanikeduo. Sarja teises raamatus „Põgenemine paradiisist” on läbivaks teemaks üleloomuliku jõuga kivid, muteerunud loomad ja ohtlikud ained, mis võivad valedesse kätesse sattudes viia uue ökosüsteemi ja isegi uue inimliigi tekkimiseni.Kõige keskmes on kummalised kivid, mille Rootsi teadlane Daniel Solander 1769. aastal Uus-Meremaalt leiab. Aegade jooksul on kivid kuulunud näiteks Johann Wolfgang von Goethele, Nikolai II-le ja Jossif Stalinile. Stalini käsul tegutsevad salajases nõukogude uurimislinnas teadlased, kes kasutavad kivi omadusi, et inimeste peal julmalt eksperimenteerida.Üks kivi – Neitsikivi – satub raamatu peategelase, noore üliõpilase Ida Nordlundi kätte. Vastutahtsi tõmmatakse ta sündmuste keerisesse ning koos teadlasest vanaema Alma ja kasuisa Lassega peavad nad asuma ohtlikule teekonnale Venemaalt Ukrainasse ja sealt edasi Rooma, et leida üles kõik kivid. "Hoogsam kui Eco, nutikam kui Brown" Sam Sundberg, Svenska Dagbladet

Originaali autoriГµigused:

FOSSILDROTTNINGEN В© Michael Mortimer 2014

Originaali kirjastaja: Norstedts, Rootsi

KГµik Гµigused tagatud. See raamat on autorikaitse objekt ja seda raamatut ei tohi paljundada ega levitada mingil moel ei kaubandusvГµrgus ega ka kuidagi teisiti ilma kirjastaja nГµusolekuta.

TГµlge rootsi keelest: Maris SГµrmus

Toimetaja: Tiina Vihmar

KГјljendus: Polyready

Kaanekujundus: Liisi Joala

TГµlge eesti keelde В© Helios kirjastus OГњ

Г•igused teose levitamiseks Eestis kuuluvad Helios kirjastusele.

Helios kirjastus 2014

ISBN 978-9949-9570-8-8 (trГјkis)

ISBN 978-9949-5545-1-5 (epub)

PГјhendusega

E.S.E.P.I.A.-le

Kuna inimene on osa loodusest, on tema vГµitlus looduse vastu paratamatult vГµitlus iseenda vastu.

Rachel Carson

Siis elab hunt tallega Гјheskoos

ja panter lesib kitsekese kГµrval;

vasikas, noor lГµvi ja nuumveis on Гјheskoos

ning pisike poiss ajab neid.

Jesaja 11:6

Humanismi eristab looduse kaitsmisest vastuoluline sähvatus. Meie aja needus on see, et keegi ei julge näha selles valgust.

Oleg Kuznetsov „The Posthuman Era“

RESГњMEE

Kahekümne nelja aastane Ida Nordlund õpib Stockholmis Karolinska instituudis bioloogiat. Ühel detsembrikuu päeval helistab tütarlapsele Moskvast vanaema Alma ja palub tal minna Nobeli auhinnatseremooniale, kus Ida kohtub Nobeli preemia laureaadi Anatoli Loboviga. Mees annab Idale 18. sajandist pärit kirja ja imepärase kivi – Neitsikivi –, misjärel venelane ootamatult sureb.

Paanikas Ida helistab vanaemale, kes käsib tüdrukul Neitsikivi peita ja politsei eest hoiduda. Peagi taipab Ida, et keegi peokülalistest jälitab teda – vene teadlane Miranda ja tema abiline Vlad.

Idal õnnestub siiski Nobeli tseremoonialt lahkuda tänu noorele arstile Paul Elmérile. Järgmisel hommikul ärkab Ida Pauli korteris, mõistes, et teda on seksuaalselt ära kasutatud. Lisaks näeb ta ajalehest, et on Lobovi mõrvas kahtlustatavana tagaotsitav, ning Miranda on Vladiga tal kannul.

Ida sõidab otsekohe Pauli autoga Stockholmist Jämtlandi, kus ta saab abi kunagiselt naabrilt Lasselt, kes on olnud talle lapsepõlves isa eest. Ida kuuleb Lasselt, et Alma on töötanud pikka aega metsa rajatud laboratooriumis, uurides muuhulgas kiirguse mõju siniliblikatele. Alma eriliseks tähelepanuobjektiks on olnud aga kaks mõistatuslikku ainet – solve ja coagula.

Uurimistöö on ilmselgelt seotud Neitsikiviga ning Ida mõistab, et Alma lakkamatu huvi kivi vastu on kuidagi ühenduses Ida pikka aega kadunud olnud ema Evaga. Samuti saab Ida teada, et Alma keha kannab endas geneetilist defekti, mis pärineb naise noorus-põlvest salajases nõukogude uurimislinnas Tšeljabinsk 47.

Ida leiab Alma laboratooriumist Carl von Linné, Frank Sinatra, Johann Wolfgang von Goethe, Greta Garbo ja Niels Bohri dokumente ning märkmeid, kusjuures tundub, et kõik need inimesed on olnud kuidagi Neitsikiviga seotud. Täpsemalt jõuab Ida selgusele selles, et Carl von Linné õpilane Dani