Tervendav vägi väljaspool meditsiini

Carol Wilson

Edukat tervenemist on alati oodatud ja loodetud ‒ kuni tänapäevani. Uus biopsühhosotsiaalne ja vaimne perspektiiv tõbedele, haigestumisele ning tervenemisele. Raamat läheneb tervenemisele 8 tervenemist takistava tõkke kõrvaldamisega…

Carol A. Wilson

Tervendav vägi väljaspool meditsiini

See raamat on pГјhendatud

kõikide – arvult piiramatute – aistivate olendite kasuks,

et pidulikult mälestada kahte tähte väljastpoolt:

Cicily Diane’i

ja Braxton Pauli

EessГµna

Varases eas kuulus minu maailma kogemus, mis sisaldas teadmist, et oleneme arstidest, retseptiravimitest, kiirabitubadest ja haiglaravist, mis keskendusid rohkem sümptomitele, haigusele ja kriitilisele sekkumisele kui ennetavale tervisele ja tervendamisele. Need kogemused viisid mu tervisehariduse, psühholoogia ning abielu- ja pereteraapia ametitesse ning selle tulemuseks oli aastaid hiljem paradigmanihe, mis hõlmas Idamaa filosoofia ja lõimitud tervendamisvahendid, mida Läänes ei hinnatud. Uurijana olin ma välja õpetatud ära tundma tühimikke uurimiskirjanduses. See äratundmine tagas loogilise põhiprintsiibi uue ja tõhusa uurimise rajamiseks, mis panustaks oluliselt olemasolevale teadmisele kehast, sealjuures ratast uuesti leiutamata või uurimistulemusi dubleerimata. Niisiis, minu pingutused viimase 25 aasta jooksul ja selle raamatu sünd tulenesid tühimikust vaimsuse (spirituality) lõimimisel bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete parameetritega tervise, tervendamise ja konventsionaalse meditsiini vallas. Ma olin ära tundnud, et tervendamise oluline vaimne aspekt ja teiste aitamine tervenemisel olid selgesti puudu. Minu väljakutseks sai avastada ja lõimida oskuslikud vahendid ja abivahendid selle tühimiku vähendamiseks või kaotamiseks.

Mina näen tervist ja tervendamist kui bio-psühho-sotsiaal-vaimset paradigmat, rõhuga sõnal vaimne. Oma akadeemilise karjääri jooksul otsisin ma tõhusamaid, eetilisemaid ja kestvamaid viise, kuidas abistada teisi tervenemisel; paraku olin ma teadlik kriitikast, mis akadeemikuid sageli tabab: „Professorid istuvad oma valges elevandiluust tornis ja ei ole kokkupuutes reaalse maailmaga.“ See hoiak oli sarnane kriitikaga, mis on suunatud India õpetlaste, punditite vastu, kes uurivad ja tõlgendavad Hindu pühakirju ja müstiliste tegeluste kõiki peensusi, kuid harva otsivad rakendust sellele, mida nad õpetavad. Seega pole üllatav, et ma peagi sukeldusin „tegeliku maailma“ kaevikutesse, töötades kätega inimeste peal, kes soovisid terveneda väljaspool meditsiini. Selle tulemusel sai minust kaugelt produktiivsem tervendaja. Ma hakkasin praktiseerima ja õpetama traditsioonilisi, iidseid tervendamismeetodeid, mis nüüd on Ühendriikides kasutusele võetud toetava ja alternatiivse meditsiinina – TAM (complementary and alternative medicine, CAM): hetkemärkamise[1 - mindfulness inglise k.– eesti k. tõlgitud mitmeti: vipassana meditatsioon; teadlikustamise meditatsioon, teadlikkusemeditatsioon, tähelepanelikkus, märkamine, hetkemärkamine. Tõlkija eelistab siinses tõlkes viimast sõna, vaheldades seda harva ka paralleeltõlgetega.] treening, sügav hingamine, progressiivne lõdvestumine, juhitud kujutlemine, meditatsioon, reiki, helitervendamine ja aroomiteraapia terapeutiliste baasõlidega. Nendel tõhusatel meetoditel on vaimne komponent ja need loovad silla iidse Ida tarkuse ja Lääne filosoofia vahel. Sestap said vaid akadeemilised püüdlused – ilma kogemusele toetuva vaimse orientatsioonita – minu jaoks minevikuharjutuseks. Ülim õpetaja on meie kogemus.

Carl Jung oli tark, kui ütles: “Vähesed mu patsientidest tervenevad ilma vaimse orientatsioonita” (Jung, 1933). Tänu tuhandetele tudengitele ja patsientidele, kes on astunud minu ellu, pean ma Carl Jungiga nõus olema. Olen aastate jooksul kogunud väikeste lugudena tähelepanekuid selle kohta, miks inimesed tervenevad ja miks inimesed ei tervene, ning olen olnud tunnistajaks paljudele tervenemistele, mida kreeklased defineeriva