Valik 3: Printsess
Kiera Cass
„Printsess“ on kolmas raamat Kiera Cassi ülimenukast triloogiast, mida on avaldatud rohkem kui kahekümnes riigis üle maailma ning on New York Timesi bestseller.--Valikusse sattudes ei osanud America uneski näha, et on kord nii lähedal kroonile... ja prints Maxoni südamele. Aga kui võistluse lõpp läheneb ja mässajad palee müüride taga muutuvad aina metsikumaks, taipab America viimaks, kui palju tal on kaotada – ja kui meeletult ta peab võitlema, et seda ei juhtuks. --New York Timesi bestseller.
Originaali tiitel:
The One
Kiera Cass
HarperTeen 2014
В© 2014 Kiera Cass
Kiera Cass assert the moral right to be identified as the author of this work.
Kaanefoto В© 2014 Gustavo Marx.
Kasutatud MergeLeft Reps loal.
Kaanekujundus В© 2014 HarperCollins
ISBN 978-9949-9688-5-5 (trГјkis)
ISBN 978-9949-9688-6-2 (epub)
Tõlge eesti keelde © Kai Väärtnõu ja Pikoprint OÜ 2015
Tõlkija Kai Väärtnõu
Toimetaja Vilve Torn
Kujundaja Liis Karu
See raamat on uhkusega trükitud keskkonnaga arvestavale paberile, mis vastab FSC sertifikaadile. FSC sertifikaat tähistab vastutustundlikku metsamajandamise viisi, mis säilitab metsade elurikkuse, produktiivsuse ja looduslikud protsessid. Rohkem informatsiooni vaata www.pikoprint.ee/roheline
PГњHENDUS
Callawayle – poisile, kes ehitas mu südamesse oma puuonni ja kinkis mulle krooni
1. PEATГњKK
Viibisime parasjagu Suures saalis ja talusime vaikides järjekordset etiketiloengut, kui esimene telliskivi vihinal läbi klaasi lendas. Elise sööstis kohe põrandale ja hakkas küljeukse poole roomama, ise vaikselt tihkudes. Celeste lasi kuuldavale kileda karjatuse, tormas tagumise nurga poole ja pääses vaevu vihmana talle kaela sadava klaasi eest. Kriss haaras mul käest ja sikutas kaasa. Jooksime ukse poole, kuis jalad võtsid.
„Rutem, daamid!” kamandas Silvia.
Pagesime elu eest, samas kui valvurid mõne sekundiga end akende alla üles rivistasid ja vastutule avasid. Lasud kajasid mu kõrvus. Tulid need kividest või püssidest, vahet polnud – kõik palee suhtes natukenegi agressiivsed tegelased tuli hävitada. Kannatus oli katkenud, rünnakud pidid lõppema.
„Nendes kingades on võimatu joosta,” pobises Kriss, kleidisaba kaenlas, koridori päästvasse otsa lidudes.
„Üks meie seast peab sellega ära harjuma,” nentis Celeste hingeldades.
Pööritasin silmi. „Kui see peaksin mina olema, käin igavesti ainult tennistes. Mul on sellest juba kõrini!”
„Vähem loba, pikem samm,” röögatas Silvia.
„Kuidas me siit alumisele korrusele pääseme?” päris Elise.
„Mis Maxonist saab?” puhises Kriss.
Silvia ei vastanud. Järgnesime talle läbi koridoride labürindi, otsides pääsu keldrisse, samal ajal kui valvur valvuri järel meist teises suunas mööda tormas. Imetlesin neid. Kuidas nad küll leidsid endas julguse joosta ohtudele vastu – ja seda kõike teiste inimeste pärast.
KГµik nad tundusid Г¤ravahetamiseni sarnased, kuni mul peatusid kaks rohelist silma. Aspen ei paistnud hirmul ega isegi ehmunud. Oli tekkinud probleem ja tema sai aidata seda lahendada. Nii et ta ei kГµhelnudki. TГјГјpiline Aspen.
Meile piisas napist pilgust. Nagu Aspeniga alati. Sekundi murdosa jooksul ja sõnatult, aga sain talle ometi öelda: Ole ettevaatlik ja hoia end. Ja täpselt samuti sõnatult vastas ta: Muidugi, hoolitse pigem enda eest.
Need lausumata sõnad rahustasid mind. Erinevalt meie viimati välja öeldud sõnadest. See polnud just rõõmsat laadi vestlus. Olin siis paleest lahkumas ja palusin tal mulle aega anda, et Valikust toibuda. Ometi olin jätkuvalt siin. Väiksemagi selgituseta.
Tema kannatus pidi hakkama katkema, tema võime minus ainult head näha viimaks tuhmuma. Pidin ses osas midagi ette võtma, sest ma lihtsalt ei osanud ilma temata. Isegi nüüd, mil lootsin, et lõpuks valib Maxon ikkagi minu, ei suutnud ma ette kujutada maailma, kus pole Aspenit.