SГµdalasingli Г¤rkamine

Meckron Seraph

Läbi igapäevase müra ja kiirustamise on raske kuulda meie tõelise elu-eesmärgi kutset. Aga kui hetkeks peatuda… See tõsielul põhinev raamat räägib ühe teismelise poisi elust, kui ta hetkeks peatus ja järsku kuulis ta kaunist naishäält, mis tuli nähtamatusest ja ei kuulunud siia maailma. See hääl ütles talle, et on tema kaitseingel, kes tuli teda õpetama tema kaunil eluteel. See seiklusrikas retk viis poisi maailma, mis on varjatud treenimata pilgu jaoks. Teekond täis füüsilist ja vaimset treeningut, avaldas poisile suurt tarkust ja tõde, mis seisab lihtsate igapäeva valikute taga – tarkust, mis viib õnneliku eluni. Läbi selle raamatu, võib igaüks avastada endas jõudu ja tarkust ning inspireerivaid võimalusi, elada erakordset ja külluslikku elu! MECKRON SERAPH on Eestist pärit kirjanik, ettevõtja ja investor, kelle käesolev raamat “The Awakening of a Warrior-angel” (Sõdalas-ingli ärkamine) on avaldatud USA menukirjastuse Hay House tütarfirma Balboa Press poolt ja valgustab inimeste eluteed rohkem kui 13-nes riigis üle maailma.

Meckron Seraph

Sodalas-ingli arkamine

„Pühendusega minu imelisele naisele.“

    – autor

INGLI PUUDUTUS

Sel hommikul ärkasin nii nagu tavaliselt. Kuu veeretas oma kiired aknast sisse. Oli talviselt pime. Mulle meeldis talv – see meenutas rahu.

Minu koolitee peegeldas mulle mu 8-t klassi. See tee oli parim osa minu päevast – sain tunda, et olen see, kes ma olen.

Sinakashõbedane taevas puulatvades härmatisel puhkamas. Mina aga lähen kuhugi – kuhu? Olen sellest kõigest ümbritsevast eraldi – miks?

Kool – see oli paik kus sain teada, et ma midagi ei tea. Sain teada, et ma olen eikeegi ja et ma ei tea kuhu ma suundun ning eelkõige sain teada seda, kuidas mitte teada mida ma teen.

Vene keele õpetaja rääkis imetabavalt teadvat selle keele reegleid, kuid ma ei suutnud mõista miks see üldse tähtis oli või kuidas see kõigega seotud oli? Silmitsesin oma ainsa toetava sõbra kollaseid kulunud nurki – mulle meeldis see laud.

Silmitsesin, ning järsku:

"Meckron, miks Sa siin oled?"

Tõstsin unisusest väiksemaks vajunud silmad. Õpetaja rääkis ikka, klassikaaslased punnitasid süveneda.

Kuid jälle:

"Meckron… miks Sa siin oled?"

"Mis see on?" küsisin endalt. "Millest ma mõtlesin? Kas ma lugesin seda kusagilt? Ei. Aga kuidas mu mõte minu enda poole pöördub?"

Keskendusin kuuldud küsimusele, kui kuulsin jälle:

"Kes Sa oled ja miks Sa siin oled?"

Tundus küll naeruväärne, kuid otsustasin oma mõttele vastata mõttega:

"Koolis olen, sellepärast et peab olema."

Tundsin ennast millegipärast kergemana. Ehk sellepärast, et väljendasin ning koondasin oma tundeid, määrates oma asukohta elus.

"Ma tahaks ka Sinu pinginaaber olla," muutus mõte minu peas järjest meloodilisemaks ja eristatavamaks "Siis Sa näeksid mind iga päev."

"Mis mul viga on?" mõtlesin ma, pöördumata oma mõttesõbra poole.

Kuid tema vastas:

"Sa lihtsalt ei tea miks Sa siin oled."

Keskendusin õppeainele. Aga tunne mu sees oli parem. See tunne nagu helises ja särises, kui sisse hingasin.

Kui õhtul, lumiseid jälgi tehes, koolist kodu poole suundusin, polnud ma endine. Kus ma olin või mida ma tegin terve päev? Millegipärast mind painas, et ma ei suutnud tähendust anda oma päevale.

"Ahh, mis vahet sellel on?" mГµtlesin endamisi.

See oli minu kõikeseletav ja üldmääratlev vastus toona kõigele. Ainus, mis minu jaoks teguderohkest päevast esile kerkis, oli see eriline üllatav kahekõne minu mõtetes.

"Huvitav," mõtlesin läbi lumehange sumbates. "Ma olen vist liiga palju filme vaadanud."

See ei olnud Гјldsegi liialdus.

"Hei, pinginaabrike! Sa ei teinud täna jälle tuhkagi enda jaoks," kõlas nähtamatu lause.

Ma võpatasin nii, et mu kõht tõmbus krampi. See mõte tuli kusagilt minust vasakult, väljastpoolt mind seekord.

See polnud ka mõte, vaid nagu unenäohääl – selline nagu on unenäotegelastel meie unedes.

Kuuldud unenäotegelase väide oleks tundunud kosm