100 silmapaistvat Eesti naist

Martin Kivirand

Nende kaante vahel on väike ülevaade 100 silmapaistvast Eesti naisest. Siin on nii kirjanikke, näitlejaid ja kunstnikke kui ka olümpiavõitjaid ja maailmakuulsaid muusikuid ning tippteadlasi. Igaüks neist on jätnud ereda jälje meie kultuurilukku ja paljude edusammudest kuuleme edaspidigi. See ei ole teatmeteos ega entsüklopeedia, vaid pigem silmaringi avardav meelelahutuslik lugemine. Silmapaistvaid naisi on meil muidugi palju rohkem kui 100 – siin on lihtsalt koostaja subjektiivne valik. Olgu see raamat aga omamoodi kummardus kõikidele Eesti naistele.

Martin Kivirand

100 silmapaistvat Eesti naist

TГ„NUSГ•NAD

Tänan kõiki, kes raamatu valmimisel abiks olid:

Reet Aus, Riina Eentalu, Anne Erm, Hele Everaus, Riina Hein, Mall Hiiemäe, Kaia Kanepi, Doris Kareva, Marju Kõivupuu, Julia Laffranque, Anna Levandi, Mai Levin, Tiina Lokk-Tramberg, Viivi Luik, Marika Mikelsaar, Heljo Mänd, Annely Peebo, Anu Realo, Erika Salumäe, Kelly Sildaru, Kriss Soonik-Käärmann, Helena Tulve, Anne Veski, Kristina Viirpalu, Ilon Wikland, Tiit Karuks, Piret Põldver, Anette Parksepp, Kaisa Lumiste, Egle Hollman, Heili Einasto, Mart Laul

Kui tänapäeva spordis on peamised raha, kõrged eesmärgid ja kauged treeningulaagrid, siis minu ajal olid sporti ligitõmbavaks jõuks elurõõm, huvi ja tahtmine. Mul oli lihtsalt huvi sporti teha. Pärast võistlust oli alati selline hea tunne, nagu oleksin mõne raske eksami ära teinud.

ERNA ABEL

19. detsember 1915 – 31. august 1999

Erna Abel oli legendaarne suusataja ja treener.

Erna armus suusatamisse algklassiõpetajana Jõgevamaal. Esimesed suusad ostis ta endale lihtsalt lõbu pärast, ent talvel 1938–1939 võttis ta juba osa suusatamisvõistlusest – nii algas tema elus uus ajajärk. Esimesi põhjalikke juhtnööre jagas noorele naisele Herbert Abel, kellest sai hiljem tema abikaasa ja kaastreener.

1942. aastal astusid Abelid Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kehalise kasvatuse osakonda. Erna võistles õpingute ajal mitmel spordialal, aga tema anne lõi välja just murdmaa- ja mäesuusatamises: aastatel 1941–1964 võitis ta Eesti meistrivõistlustel 53 medalit, neist 32 kulda. See on kordumatu saavutus suusaspordis.

Sportimise kõrval asus Erna Abel tööle ülikooli suusatamise ja kergejõustiku kateedri assistendina ning sai hiljem vanemõpetajaks.

Abelite õpilastele on nende suusatreeningud meelde jäänud rõõmsameelse ja hea õhustiku poolest – seal ei räägitud üksnes suusatamisest. Üks Erna põhimõtetest oli see, et edu saavutamiseks suusatamises ei piisa ainult suusatamisest – on vaja teha kõike, olla hea ja oskuslik teistelgi spordialadel. Abelite juures treenis väikese tüdrukuna ka tulevane Eesti naisesisuusataja Kristina Šmigun.

1964. aastal sai Erna Abelist esimene ENSV teeneline sporditegelane. Legendaarset suusatajat ja treenerit on tunnustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge,

sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud –

otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe,

Г¤hmastab selgust mu pГµues Гјks tundmatu jГµud.

BETTI ALVER

23. november 1906 – 19. juuni 1989

Betti Alver oli väljapaistev luuletaja, prosaist ja tõlkija.

Betti Alver on läinud meie kultuurilukku ühe silmapaistvaima eesti poeedina. Kirjandusareenile astus ta aga 21aastaselt romaaniga „Tuulearmuke“, mis võitis 1927. aastal Looduse romaanivõistlusel teise auhinna. Peagi hakkas ta siiski värsse kirjutama ja temast kujunes kiiresti erakordselt andekas luuletaja. Kuni Teise maailmasõjani elas Betti Alver Tartus, töötades kutselise kirjanikuna ning liikudes tolleaegses haritlasringkonnas.

Teine maailmasõda tõi luuletaja ellu suured muutused. 1945. aastal arreteeriti tema abikaasa Heiti Talvik, kes surigi vangilaagris, ning nõukogude võimu jaoks kahtlase elemendina oli ka Alver sunnitud pikaks ajaks avalikust elust tagasi tõmbuma. 1950. aastal heideti ta Kirjanike Liidust välja kui nõukogude võimule ebasobiv autor. Sellega kaasnes ka sotsiaalne