Geniaalsed koerad. Milles avaldub koerte tarkus
Vanessa Woods
Brian Hare
Igaühel on oma arvamus sellest, mis koerad targaks teeb. Viimase kümne aasta jooksul on koerte intelligentsuse uurimises toimunud midagi revolutsiooni taolist. On ilmunud väga palju teaduskirjandust, mis käsitleb koerte psühholoogiat ja mis vahetevahel toetab ja vahetevahel ei toeta meie isiklikku arvamust. See raamat avab meile koera kognitiivse maailma, mis on kaugelt keerulisem ja huvitavam, kui me seda siiani võimalikuks oleme pidanud.
Brian Hare, Vanessa Woods
Geniaalsed koerad. Milles avaldub koerte tarkus
PГјhendatud kГµigile koertele
EESSГ•NA
Väikese Malou lisandumine perekonda viis meie koer Tassie kimbatusse. Nimelt oli Tassiel alates päevast, kui me ta varjupaigast võtsime, korvitäis pehmeid mänguasju. Tassie lemmiktegevuseks sai mänguasjadest täidise välja kiskumine ja siis selle üle terve maja laiali laotamine. Aeg-ajalt täitsime tema korvi uute mänguasjadega, et ta need jälle lõhki rebida saaks.
Ka väike Malou sai pehmete mänguasjadega täidetud korvi, mis oli peaaegu identne Tassie omaga. Kui Malou roomama hakkas, õppis ta oma korvist mänguasju välja tirima ja neid igale poole laiali jätma.
Siin oli Tassie jaoks dilemma: ta pidi endale selgeks tegema, millised sellest suurest hulgast mänguasjadest on tema omad, et ta saaks need lõhki kiskuda. Vastasel korral oleks Malou leidnud oma lemmikmänguasjade asemel suure hunniku täidist, ja siis oleks asi jamaks läinud.
Tassie osutus mänguasjade eristamises väga osavaks. Me oskasime temast seda ka oodata, sest Juliane Kaminski, Briani kolleeg Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia instituudist Saksamaal, oli uurinud Rico-nimelist koera, kes oli varem sarnase probleemi lahendanud[1 - Kaminski, J., Call, J., J. Fischer, „Word Learning in a Domestic Dog: Evidence for „Fast Mapping”, Science 304, no. 5677 (2004): 1682–1683.]. Kaminskile oli ühel päeval helistanud keegi kena sakslanna, kes ütles, et tema bordercollie[2 - Koeratõugude eestikeelsed nimetused on selles raamatus toodud kujul, nagu need esinevad Eesti Kennelliidu registris. Siin ja edaspidi tõlkija märkused.] mõistab enam kui kahtsada saksakeelset sõna, enamasti laste mänguasjade nimetusi. See oli muljetavaldav, aga juba teada asi: keele alal treenitud bonobod ehk kääbusšimpansid, silmikdelfiinid ja aafrika hallpapagoid[3 - Savage-Rumbaugh, E. S., et al., „Language Comprehension in Ape and Child”, Monographs of the Society for Research in Child Development 58, nos. 3–4 (1993). Herman, L. M., „Exploring the Cognitive World of the Bottlenosed Dolphin”. In The Cognitive Animal: Empirical and Theoretical Perspectives on Animal Cognition, eds. M. Bekoff, C. Allen,. Burghardt, G. M (Cambridge, Mass.: MIT Press, 2002). Pepperberg, I. M., The Alex Studies: Cognitive and Communicative Abilities of Grey Parrots (Cambridge, Mass.: Harvard University Press, 2002).] on sarnase hulga esemete nimetusi ära õppinud. Koer Rico puhul oli oluline see, kuidas ta need selgeks sai.
Kui te näitate lapsele punast klotsi ja rohelist klotsi ja palute siis, et ta annaks „purpurse klotsi, mitte rohelise”, siis annab enamik lapsi teile punase klotsi hoolimata sellest, et nad ei tea, et purpur tähendab ühte punase varjundit. Laps järeldab seda. Kaminski andis Ricole sarnase ülesande: ta pani uue objekti, mida Rico ei olnud kunagi varem näinud, teise ruumi koos seitsme mänguasjaga, mis kuulusid koerale ja mille nimesid loom juba teadis. Siis ütles ta, et koer tooks talle mänguasja, kasutades koerale tundmatut sõna, näiteks „Sigfried”. Kaminski tegi samamoodi suure hulga uute objektide ja sõnadega.
Rico järeldas just nagu lapsedki, et uus sõna viitas uuele mänguasjale.
Tassie ei kiskunud kunagi lõhki ühtegi Malou mänguasja, nagu ta seda enda omadega tegi, ja seda ilma igasuguse treeninguta. Tema mänguasjad ja lapse mänguasjad võivad olla põrandal läbisegi, koer võtab eksimatult enda omad, mängib nendega ning heidab lapse leludele ainult põgusa pilgu või