Nutika soolestiku dieet
Michael Mosley
Nutika soolestiku dieet ei ole seotud kalorite ega piirangutega, vaid puudutab toitumise ja eluviisi muutmist, sest paljusid kõhuhädasid õnnestub paremini ravida just nii. Raamat annab ülevaate, mida soolestik teeb ja mis juhtub siis, kui asi viltu läheb. Lisaks sellele, et soolestik muudab toidu energiaks, kannab see hoolt immuunsüsteemi eest ja toodab rohkem kui paari tosinat erinevat hormooni, mis mõjutavad kõike alates isust kuni tujuni. Samuti vaadeldakse mitmete soolestiku hädade uuemaid ravivõtteid, alates gluteenitalumatusest kuni ärritatud soole sündroomini.
Michael Mosley
Nutika soolestiku dieet
„Kõik haigused saavad alguse soolestikus.“
Hippokrates, kaasaegse meditsiini rajaja
Sissejuhatus
Kuigi käesoleva raamatu pealkirjas on sõna dieet, pole selles juttu kaalulangetamisest. Ka seda võib juhtuda, kui sööte minu soovitatud toitusid ja teete minu soovituste kohaselt, ehkki see pole peamine eesmärk. Nutika soolestiku dieet on samavõrra dieet, nagu on taimetoitlus või Vahemere stiilis toitumine. See ei ole seotud kalorite ega piirangutega, vaid puudutab toitumise ja eluviisi muutmist – mida teha, kui teil on kõhuhädasid või tahate lihtsalt, et kõht oleks korras.
Soolestik pole midagi glamuurset. Kui ma arstiteaduskonnas õppisin, tahtsid paljud kaastudengid spetsialiseeruda ajule, et hakata neurokirurgiks või saada kardioloogiks, südamespetsialistiks. Ma pole kunagi kuulnud, et keegi oleks tahtnud oma elu soolestikule pühendada. Ometi on mind viimasel ajal paelunud just see erakordselt oluline osa meie organismist, mis on tänini suhteliselt uurimata ja alahinnatud. Tänu paljudele uutele soolestiku uuringutele on muutumas arusaamine sellest, kuidas meie keha toimib.
Lisaks sellele, et soolestik muudab toidu energiaks, kannab see hoolt inimese immuunsГјsteemi eest ja toodab rohkem kui paari tosinat hormooni, mis mГµjutavad kГµike, alates isust kuni tujuni.
Mulle meeldib tõsiasi, et sügaval meie soolestiku kudedes on õhuke ajukiht, mida nimetatakse enteraalseks süsteemiks (ehk soolestiku närvisüsteemiks) ja see koosneb samadest rakkudest – neuronitest – , mida leidub ajus. Soolestikus on üle 100 miljoni neuroni – sama palju kui kassi ajus. Erinevuseks on see, et need pole ühe suure tombuna nagu ajus, vaid soolestiku neuronid on laotatud õhukese võrguna, mis ulatub neelust pärasooleni. See nn teine aju ei tea midagi geomeetriast ega hooli tulumaksuvabastusest, vaid korraldab seedimist ja reguleerib kõhuhädasid.
Rääkides „kõhutundest“ või „sisemisest äratundmisest“, väljendame ju ka keeleliselt, kui lähedalt on seotud seedimine ja aju. Käesolevas raamatus räägin üksjagu soolestiku-aju teljest ja sellega seotud uutest teadmistest.
Inimese soolestik on keeruline, põnev ja targalt toimiv süsteem ning ma loodan, et olles selle raamatu läbi lugenud, jagate minu vaimustust. Tegelikult pole seedimisetenduse täheks üldsegi mingi organ, vaid selleks on paar kilo mikroobe, kes elutsevad meie soolestikus ja moodustavad mikrobioomi – soolestikus elavate mikroorganismide ökosüsteemi.
Veel hiljuti oli mikrobioomi maailm pime, rõske ja privaatne. Selle sügavuses elavad üliväikesed olendid, kes pole ealeski päevavalgust näinud, keda on kokku rohkem 50 triljonit ja vähemalt 1000 erinevat liiki, mitmekesisemad kui vihmametsades.
Nagu uute teaduslike avastustega sageli, on paljusid uuringuid valesti tõlgendatud ja leidudega liialdatud. Nii nagu mikroobe varem ignoreeriti, ohustab neid nüüd tugev ülehaipimine. Hiljutised uuringud näitavad, et me ei ole sugugi „90 protsendi ulatuses bakterid ja 10 protsendi ulatuses inimesed“, nagu mitmetes raamatutes ja artiklites väidetakse, pigemini on see suhe 50:50.[1 - Revised estimates for the number of human and bacteria cells in the body. Sender, Fuchs, Milo et al. PLoS Biol, 2016 (http://journals.plos.org/plosbiology/article?id=10.1371/journal.pbio.1002533)]
Г•igupoolest sarnaneb Гјhe