Pimeduses kulgeb tee

Aleksander Aina

Koolitüdruk Karita pageb kodust ning sõidab veebitutvuse ajel salaja Afganistani. Mõnda aega annab ta endast märku, kuni side katkeb. Kui Karita ema Marion oma 16-aastase tütre jälil Kabuli sõidab, ei aima ta tegelikult, mis seal ees ootab. Ema tutvub paljude abivalmis inimestega, tänu kellele avastab ta nii mõndagi nii tütre kui ka enda kohta. Marioni lootusrikas otsing kulgeb läbi erinevate paikade. Tee lahenduseni on paraku kõike muud kui sirgjooneline või ohutu. Olen tüdinenud mõistukõnest, mõistatustest, kanoonilistest arusaamatutest lugudest. Mul on villand imelikest kommetest, keerulistest inimestest, eksitavatest vihjetest. Mida ma siin ometi teen, millega ma siin tegelen? Ma ei saa enam isegi aru. Reis, mis algas lootuses taaskohtuda tütrega, on pööranud mu elu pea peale. Terve galerii tegelasi libiseb mu silme eest mööda: Pekka, Ahmad, Uda, Saira, Damien, Jill, Farida… Ainult minu armas tütar puudubki galeriist. Ainus inimene, keda ma tõeliselt näha tahaksin. Kus ta ometi on? „Pimeduses kulgeb tee“ pälvis kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel teise koha. Autor on avaldanud erinevate nimede all nii dokumentalistikat kui ka ilukirjanduslikke teoseid. “Pimeduses kulgeb tee” on autori esikromaan, mille kirjutamisele kulus viis aastat.

Aleksander Aina

Pimeduses kulgeb tee

KГµik selle raamatu tegelased on autori fantaasia vili. Sarnasus elusate vГµi surnud isikutega on juhuslik.

Kirjalikud inspiratsiooniallikad: Farid Ud-Din Attar, Zahirud-din Muhammad Babur, Mountstuart Elphinstone, Yunus Emre, El-Ghazali, Gulchin Gulmamadova-Klaits, Soren Kierkegaard, Alex Klaits, Koraan, Mulla Nasruddin, Õnne Pärl, Piibel, Rudaki, Maulana Jalaluddin Rumi, Friedrich Schiller, Idries Shah, Safia Shah, Haljand Udam.

Suulised inspiratsiooniallikad: tänan südamest kõiki neid inimesi, kes on mind oma lugudega inspireerinud selle raamatu kirjutamisel. Samuti tänan südamest kõiki neid, kes on abistanud mind lugematu arvu detailide ning faktide kontrolliga.

Tänan teid, armsad esmalugejad, kannatliku ja julgustava tagasiside eest selle raamatu kirjutamise ajal.

I

TEADMISE ORG[1 - Araabia Гµpetlane Al-Ghazali eristab oma teoses Minhaj-al Abidin eneseteadvuse arengul seitse kogemuse astet ehk seitse orgu.]

Dubai – Kabul

Otsi teadmist kasvГµi Hiinast.

В В В В Attar Simurgh

NÄEN UNES, ET TIIRLEN TAEVAS NAGU SAAKI JÄLGIV KANAKULL. Tiirlemine on aeglane, pikk ja piinav, ajades mul südame pahaks. Avan silmad ning taipan, et olen spiraalseid maandumisringe tegevas lennukis. Eelmised nädalad vajuvad mulle äkitsi robinal selga otsekui ümberkukkunud puuriit – alates Karita pagemisest kuni otsuseni tulla Kabuli.

Piilun ettevaatlikult illuminaatori suunas, kuid väljavaate varjab akna all istuva afgaani sõjakalt turritav habe. Oranžikaspunased hõredad karvatutid mõjuksid groteskselt, kui mees ise ei oleks uskumatult väärikas. Tajudes mu pilku, mees kangestub. Pööran pea kiiresti vastassuunas, tundes nägu peedina punaseks lahvatamas. Teisel pool vahekäiku viipab mulle Heinrich. Kummardun sakslase poolse lennukiakna suunas, ahmides endasse all laiuvat Kabuli panoraami. Heinrich asub mind aega viitmata instrueerima.

Näete, seal paistab telemast ja seal paistavad venelaste ehitatud mikrorajoonid ja seal on üks kolmest vanast kindlusest, aga sinna te ei saa minna, sest et…

Noogutan talle viisakalt ja naeratan, lülitades samal ajal kuulmise välja. Mulle meenub mõne tunni tagune juhtum Dubai lennuväljal. Tegelikult midagi erilist ju ei toimunudki: stjuardess palub minu kõrval istuval mehel turvavöö kinni panna. Afgaan ilmselt ei saa aru. Kangelt nagu puuslik silmitseb mees neiut, kuni viimane – üle minu kummardudes – kätega kobades püüab ise turvavööd leida. Mees muutub näost lubivalgeks, kargab püsti ja surub end vastu lennukiakent. Nagu oleks tegu mao, mitte noore naisterahvaga. Afgaani huulilt purskub protestiv lausepahvak, millega ühinevad lähikonnas istuvad mehed. Neiu seisab paar hetke otsekui kivi