Keskendumine. Edu varjatud pant

Daniel Goleman

Psühholoog ja ajakirjanik Daniel Goleman on üle 20 aasta otsinud inimteadmiste piirimailt seda, mis võiks olla uus, üllatav ja oluline. "Keskendumises" käsitleb ta tähelepanu selle kõigis aspektides, tuues rambivalgusse selle kaua alahinnatud ja vähe uuritud vaimuomaduse, mille tähtsus inimeste elude kujunemises on suurem kui esmapilgul arvata võiks. Daniel Goleman on endine New York Timesi teadusajakirjanik. Ta on kirjutanud kümme raamatut ja peab sageli loenguid professionaalsetele organisatsioonidele, äritegelastele ja eri ülikoolide tudengitele. Ta oli Yale’i ülikooli laste uurimiskeskuse akadeemilise, sotsiaalse ja emotsionaalse õppe töörühma kaasasutaja (praegu asub see keskus Illinois’ ülikoolis Chicagos). Tema sulest või osalusel on eesti keeles varem ilmunud raamatud "Emotsionaalne intelligentsus", "Töö emotsionaalse intelligentsusega", "Hävitavad emotsioonid", "Tervendavad emotsioonid", "Loomulik juhtimine" ja "Sotsiaalne intelligentsus".

Daniel Goleman

Keskendumine. Edu varjatud pant

Tulevaste pГµlvede heaoluks

1.

VARJATUD VГ•IME

Kui vaatlete, kuidas turvamees John Berger jälgib ostjaid, kes jalutavad Manhattani Upper East Side’i kaubamaja esimesel korrusel, siis näete kehastunud tähelepanelikkust. John on oma silmatorkamatus mustas ülikonnas, valges särgis ja punase lipsuga, raadiosaatja peos, pidevas liikumises, ja hoiab alati ülima tähelepanuga ühel või teisel poodlejal pilku peal. Teda võiks nimetada selle kaubamaja silmapaariks.

See on raske Гјlesanne. Johni korrusel on alati korraga Гјle 50 kliendi, kes sammuvad Гјhe ehteleti juurest teise juurde, sГµrmitsevad Valentino firma salle ja sorivad Prada kottides. Sel ajal, kui nad kaupu uurivad, uurib John neid.

Ta liugleb poodlejate vahel, meenutades Browni liikumist. Paariks sekundiks peatub ta käekotileti juures, pilk sihtmärgile naelutatud, ja lipsab siis vaatluskohale ukse kõrval, seejärel suundub ta nurka, kus asuv kõrgem koht võimaldab jälgida potentsiaalselt kahtlast kolmepäist seltskonda.

Samal ajal kui kliendid näevad ainult kaupa ega pane Johni valvsat pilku tähelegi, uurib ta neid kõiki.

Indias on kõnekäänd: „Kui taskuvaras kohtab pühakut, ei näe ta muud kui tema taskuid.” Vargaid leidub igas rahvahulgas, mida John näeb. Tema pilk libiseb ühelt inimeselt teisele nagu prožektorikiir, ning ma kujutan ette, kuidas tema nägu moondub hiigelsilmaks, meenutades ühesilmset Minotaurust. John on kehastunud tähelepanelikkus.

Mida ta otsib? „Näppaja annavad ära tema pilk või mõni liigutus,” ütles John mulle. Aga mõnikord ka see, kui poodlejad kogunevad ühte kampa, või asjaolu, et kellegi pilk vilab ringi. „Ma olen oma tööd nii kaua teinud, et lihtsalt tunnen vajalikud märgid ära.”

Kui John keskendub ühele kliendile viiekümnest, suudab ta ignoreerida ülejäänud neljakümmet üheksat nagu ka kõike muud – absoluutne keskendumine keset inimeste laialivalguvat tähelepanu.

Niisuguse paranormaalse tähelepanelikkuse puhul, mis aitab pideva valvsusega jahtida mõnd reetlikku signaali, tuleb rakendada mitut tüüpi keskendumisvõimet: valikulist tähelepanu, teadvustamist, orienteerumist eelnevas ja kõige haldamist – kusjuures iga eeltoodud omadus toetub täiesti ainulaadsele närviteede võrgustikule ning on just talle hädavajalik töövahend.[1 - Näiteks ajutüves, mis paikneb vahetult selgroo kohal, asub neuronaalne baromeeter, mis tajub suhet ümbrusega, suurendades või vähendades erutuvust ja keskendumisvõimet vastavalt sellele, kui valvas meil tuleb olla. Kuid igal keskendumisvõime aspektil on oma spetsiifilised närvivõrgustikud. Üldteadmiste omandamiseks vt: Michael Posner ja Steven Petersen „The Attention System of the Human Brain”, Annual Review of Neuroscience 13 (1990): 25−42.]

Johni pidev valmidus märgata ebatavalist sündmust on üks esimesi keskendumisvõime aspekte, mida on teaduslikult uuritud. Nende omaduste analüüsimine, mis aitavad meil püsida ärksana, intensiivistus Teise