Europa blues

Arne Dahl

Stockholmis Skanseni loomaaias leiab ahmipuuris vääritu lõpu kriminaalse sündikaadi käsul Rootsi saabunud Kreeka gängster. Samal ajal kaovad Slagsta põgenikekeskusest kaheksa Ida-Euroopast pärit naist ja Stockholmi Lõunakalmistult leitakse jõhkralt mõrvatuna juudi emeriitprofessor aju-uurija Leonard Sheinkmann. Mis on neil juhtumeil ühist koltunud päevikuga aastast 1945? Ja kuidas see võiks olla seotud politseiuurija Arto Söderstedtiga, kes veedab oma suure perega puhkust Itaalias Toscana rannikul? Asjasse asub selgust tooma A-rühm komissar Jan-Olov Hultini juhtimisel. Näiliselt seosetuist juhtumeist moodustub võrk, mis ulatub üle Euroopa nii ajas kui ka ruumis. „Europa blues“ sai 2004 Taani krimikirjanduse auhinna (Palle Rozenkrantz Prisen) kui aasta parim rahvusvaheline põnevik. Aprillis 2005 oli teos nr 1 KrimiWelt-Bestenliste’s Saksamaal. Raamatu põhjal on valminud samanimeline 2-osaline telefilm (2012, BBC Four). Arne Dahlilt on eesti keeles varem ilmunud romaanid „Misterioso“ (2008), „Veresüü paine“ (2010), „Intimus“ (2011, kodanikunime Jan Arnald all) ja „Koos mäeharjale mingem“ (2012).

Originaali tiitel:

Arne Dahl

Europa Blues

MГҐnpocket

Kaas: Anu Ristmets

Toimetanud Aili Saks

В©Arne Dahl 2001

В© TГµlge eesti keelde. Enno Turmen ja OГњ Eesti Raamat, 2013

ISBN 978-9949-525-07-2

ISBN 978-9949-622-87-0 (epub)

www.eestiraamat.ee

TrГјkitud Tallinna RaamatutrГјkikojas

1

OLI MAIKUU alguse õhtu. Ja täielik tuulevaikus.

Lahe veepinda ei häirinud vähimgi tuulevirve. Kastelli vimpel eemal Kastellholmenil rippus täiesti lõdvalt. Skeppsbro hambulised fassaadid nägid välja nagu kauge kuliss. Mitte vähimgi tõmblus ei liigutanud Stadsgårdeni lippe, mitte ainuski puulatv üleval Fjällgatanil ei õõtsunud, ja isegi mitte rohelus Mosebacke juures ei võbelenud. Ja ainus, mis eristas Beckholmi väina vett peeglist, oli sellel aeglaselt liikuv vikerkaarevärviline heitõli kile.

Hetkeks ümbritses noormehe peegelpilti peaaegu täiuslik, kontsentriline vikerkaaresõõr, nagu binokli okulaaris, aga siis sõõr hajus ja libises edasi Beckholmi silla poole, hoopis teistes, pidevalt vahelduvates vormides. Noormees raputas endalt maha selle ebameeldivustunde, mis temast korraks läbi käis, ja tõmbas esimese triibu sisse.

Siis nõjatus ta pargipingil tagasi, toetas käsivarred pingi seljatoele ja pööras näo pilvitu taeva poole, mis hämardus silmanähtava kiirusega. Ta proovis järele: ei mingit erilist toimet, üksnes seesama enesekindel rahu, mis oli viivuks vankuma löönud. Väljakutsuva naeratusega vaatles ta mängukaarti, mis lebas täiesti avalikult tema kõrval pargipingil. Padaemand. Teine triip oli selle peal ootel.

Ta keeras rahapaberi lahti ja lakkus valge pulbri jäägid ära. Siis tõstis ta selle üles ja vaatas. Tuhat krooni. Rootsi tuhandekroonine. Habemega vanamees. Lähemate kuude jooksul näeb ta seda vanameheraibet tüdimuseni, nii palju ta teadis. Ta keeras vanameheraipe uuesti toruks ja võttis ettevaatlikult padaemanda. Ta tundis ennast kaks korda mehisemana, kaks korda tugevamana. Vaid pärast mõnenädalast viibimist uues linnas pargipingile istet võtta ja kokaiini sisse tõmmata oli juba iseenesest küllalt julge temp, aga topeltjulgeks muutis selle oht, et mõni äkiline tuuleiil võis mõnusa joobe minema puhuda.

Aga tuulevaikus oli täielik.

NГјГјd oli joobe saavutamiseks vaja kaht triipu. Et varsti on selleks vaja kolme, ja peagi nelja ja peagi viit triipu, selle peale ta ei mГµelnud, kui ta torrukeeratud vanameheraipe musta daami kauniduste vastu pani ja ennast paradiisi poole imes.

See tuli. Kuigi mitte niisuguse pauguga nagu varem, selle pesapallikurikaga vastu-lõugu-saamise tundega, vaid hiilimisi, nagu vahetu, rahuldamatu iha täiendava doosi järele.

Joove tugevnes aeglaselt, aga kindlalt ja kallutas vaatevälja vasakule, kergelt kaldu, aga tuuleiile see esile ei kutsunud. Hämarduv linn lebas endiselt täielikus tuulevaikuses, peaaegu nagu piltpostkaart. Majade fassaadidel olid hakanud sütti