Kaheksakümne päevaga ümber maailma

Jules Verne

„Ma olen siin, härrad.“ Nende sõnadega rebib Phileas Fogg ühe päeva aja hammaste vahelt, et rajada endale teed maailma seikluskirjanduse ajalukku. Phileas Fogg, üks Londoni Reformi klubi iseäralikumaid ja tähelepanuväärsemaid liikmeid, veab 20 000 naelsterlingi peale kihla, et reisib ümber maailma vaid kaheksakümne päevaga. Koos prantslasest teenri Passepartout’, agent Fixi ja nendega teel ühinenud kauni indialanna Audaga seilab ta tormisel merel, murrab läbi džunglite ja üle lumiste mäekurude, kasutades kõikvõimalikke sõiduvahendeid – postilaevu, ronge, vankreid, jahte, kaubalaevu, purjekelku ja elevanti. Jules Verne’i (1828–1905) üks kuulsamaid ja originaalsemaid teoseid on seiklusrikas ja lõbus lugu täis arvukaid ohte ja uskumatuid juhtumisi. On teada, et autor ei saanud ise kunagi Prantsusmaalt ja selle rannikumerest kaugemale, küll aga reisis Aasias ja Vaikse ookeani saartel üks ta sõpru kunstnik Léon Benett, kelle eksootilisi gravüüre kohtame selleski raamatus.

Jules Verne

Kaheksakümne päevaga ümber maailma

ESIMENE PEATГњKK,

milles Phileas Fogg ja Passepartout saavad kokkuleppele – üks peremehe, teine teenri rollis

1872. aastal elas Londonis Burlington Gardensis Savile Row’ majas number 7, kus 1814. a suri Sheridan, Phileas Fogg. Esq., üks Londoni Reformi klubi iseäralikumaid ja tähelepanuväärsemaid liikmeid, kusjuures ta ei paistnud midagi selleks tegevat, et endale tähelepanu tõmmata.

Inglismaa üks suuremaid ja auväärsemaid kõnemehi Phileas Fogg oli mõistatuslik isik, kellest ei teatud muud, kui et ta oli igati galantne Inglise kõrgkihti kuuluv silmapaistva välimusega härrasmees.

Teda vГµrreldi isegi Byroniga (vaid pea poolest, sest ta mГµlemad jalad olid terved), kuid ta oli vurrude ja pГµskhabemega kГјlmavereline Byron, kes vГµis vananemata tuhat aastat elada.

Phileas Fogg oli muidugi inglane, ehkki võib-olla mitte londonlane. Teda ei nähtud kunagi pangas ega börsil, mitte üheski kesklinnakontoris. Londoni sadamakaid ega dokid polnud kunagi vastu võtnud ühtki reeder Phileas Foggile kuuluvat laeva. Ta ei figureerinud ainsaski valitsuskomitee nimekirjas, teda ei mainitud advokaatide kolleegiumis ega Temple’is, Lincolns Innis ega Grays Innis.

Ta ei esinenud kunagi lordkantsleri-, kuninglikus ega kirikukohtus. Ta ei olnud tööstur, kaupmees ega põllumees. Tal polnud pistmist Kuningliku Instituudi, Londoni Instituudi, Kunstkäsitööliste Instituudi, Russeli Instituudi, Lääne Kirjanduse Instituudi, Juristide Instituudi ega ka Teaduste ja Kunstide Instituudiga, mis olid Tema Kõrgeaususe kuninganna soosingu all. Ta ei kuulunud ka ühtegi seltsi, millest Inglismaa pealinn kubises, alates Muusika Seltsist ja lõpetades Entomoloogia Seltsiga, mis oli loodud kahjulike putukatega võitlemiseks.

Phileas Fogg oli Reformi klubi liige ja kõik. Kui keegi imestas, et üks niivõrd salapärane härrasmees oli selle auväärse assotsiatsiooni liige, siis vastati talle, et härra Fogg võeti sinna vendade Baringite soovitusel, kelle juures tal oli arve avatud. Et tema jooksva arve tšekid olid kiiresti ja korrektselt tasutud, siis andis see asjale erilist kaalu.

Kas Phileas Fogg oli rikas? Muidugi mõista oli. Aga kuidas ta oli rikkaks saanud, ei osanud ka kõige teadjamad öelda, ning härra Fogg oli viimane, kelle poole ses suhtes võis pöörduda. Ta ei paistnud silma liigse pillamisega, ent kitsi ta ka igatahes polnud, sest kui raha oli vaja mingiks õilsaks või vajalikuks ettevõtmiseks, ei keeldunud ta toetamast, tehes seda märkamatult, ennast esile tõstmata.

Ühesõnaga, raske oli leida vähem seltsivamat härrasmeest. Ta rääkis nii vähe kui võimalik, ning mida vaiksem ta oli, seda salapärasem ta tundus. Kuid ometi kulges ta elu üldsuse silma all. Samal ajal tegi ta kõike päevast päeva säärase matemaatilise korrapärasusega, et rahuldamata kujutlusvõime hakkas endale kõrvalt toitu otsima.

Kas ta oli reisimees? VГµimalik, sest mitte keegi ei tundnud temast paremini maa