MГµrvade ja armastuse retseptid: Tannie Maria mГµistatus

Sally Andrew

Tannie Maria on viiekümnendates eluaastates lesk, lühikest kasvu ja kurvika kehaehitusega, tal on pruunid lokid ja ta kõneleb vigast afrikaani keelt. Ta naudib nii kokkamist kui söömist ja sestap jagab ta oma imelisi retsepte ka kohaliku ajalehe Klein Karoo Gazette lugejatega. Paraku soovivad lehelugejad nõuandeid hoopis armuasjus ja nii tuleb Tannie Marial hakata suhterubriiki kirjutama. Tema kolumnid saavutavad kiiresti populaarsuse, sest ka südameasju lahendab Tannie Maria oma imeliste retseptide abil. Peatselt on Tannie Maria ennast ülepeakaela oma lugejate elumuredesse mässinud. Eriti sügavalt puudutab teda vägivaldse abikaasa eest põgeneva naise lugu. Kui ühel päeval leitakse mõrvatud naise surnukeha, võtab Tannie Maria elu senisest hoopis halvaendelisema pöörde. Ta satub keset segasevõitu politseijuurdlust ja seda kõike ühe nägusa politseinikuhärra meelehärmiks. Lõuna-Aafrika kirjaniku Sally Andrew’ südamlikus ja vaimukas esikromaanis leidub peamurdmist nõudva mõrvamüsteeriumi kõrval romantikat, toiduretsepte ja palju muudki. Andrew elab koos kunstnikust elukaaslase, hiigelsuure hirvantiloobi ja salakavala leopardiga keset Lõuna-Aafrika metsikut loodust Väike-Karoo looduskaitsealal. Ta on lõpetanud Kaplinna ülikooli ja enne kirjutamisele pühendumist tegutses ta ühiskonna- ja keskkonnaaktivistina.

Sally Andrew

MГµrvade ja armastuse retseptid: Tannie Maria mГµistatus

PГјhendan selle raamatu oma imelistele vanematele,

Bosky ja Paul Andrew’le

1

Elu võib vahel ikka veider olla. Teate ju küll – üks asi viib teiseni, nõnda et te seda sugugi ei oota.

Tol pühapäevahommikul olin ma oma köögis ja segasin parasjagu malmpotis aprikoosimoosi. Väike-Karoos oli järjekordne kuiv suvepäev ja mul oli hea meel, et aknast hoovas sisse tuuleõhku.

„Sa lõhnad väga hästi,” ütlesin appelkooskonfyt’ile.[1 - Seletused afrikaanikeelsetele sõnadele leiate raamatu lõpust. (Tlk)]

Öeldes selle kohta „aprikoosimoos”, kõlaks see just nagu Sparist ostetud purgimoos, aga konfyt on igatahes oma köögis valmistatud. Mu ema oli afrikander, isa inglane, ning afrikaani ja inglise keel on mu peas kokku sulanud. Toitu maitsen afrikaani keeles, vaidlen inglise keeles, aga vandudes kasutan jälle afrikaani keelt.

Aprikoosi-konfyt hakkas just õiget kuju võtma, muutus paksemaks ja selgemaks, kui kuulsin auto häält. Lisasin moosi sisse mõned aprikoosiseemned ja kaneelipulga; ma ei teadnud siis, et autoga saabub esimene koostisosa mõrvade ja armastuse retseptist.

Aga elu on vist nagu jГµgi, mille kulgu ei saa peatada, mis Гјha lookleb surma ja armastuse poole vГµi neist eemale. Edasi ja tagasi. Ent ehkki elu kulgeb nagu see jГµgi, elab enamik inimesi kogu oma elu ilma ujumata. Arvasin, et ka mina olen Гјks neist inimestest.

Karoo on Lõuna-Aafrika üks kõige vaiksemaid paiku, nii et mootori häält on kaugele kuulda. Keerasin gaasileegi kinni ja panin potile kaane peale. Jõudsin veel käsi pesta, sinise põlle lahti siduda, kohendada peegli ees soengut ja panna veekannu tulele.

Seejärel kuulsin pidurikriginat ja mütsatust – oletasin, et tulijaks on Hattie. Ta on kohutavalt halb autojuht. Piilusin välja ja nägin, et ta valge Toyota Etios on mu sissesõiduteel eukalüptipuu kõrvale surutud. Mul oli hea meel, et ta mu vanale Nissani pikapile polnud pihta saanud. Võtsin külmkapist melktert’i, piimakoogi välja. Harriet Christie on mu sõbranna, Klein Karoo Gazette’i toimetaja; mina kirjutan sellele ajalehele retseptirubriiki. Ma ei ole ajakirjanik – olen kõigest tannie, kellele meeldib palju süüa teha ja natuke kirjutada. Mu isa oli ajakirjanik, ema oli suurepärane kokk. Neil ei olnud palju ühist, nii et kummalisel kombel meeldib mulle mõelda, et oma retseptirubriigis toon ma oma isa ja ema kokku.

Hattie kandis peeneid kirikuriideid, roosakat kleiti ja jakki ning kreemjaid kingi: ta kГµrge kontsaga kingad vГµbisesid mu virsik