Teraapia
Sebastian Fitzek
Pole tunnistajaid, pole jälgi, pole laipa. Eduka psühhiaatri Viktor Larenzi elu lõpeb päeval, mil müstilistel asjaoludel kaob tema 12-aastane tütar Josy. Ta tõmbub üksindusse, elades kõrvalises suvemajas. Neli aastat hiljem tuleb tema juurde kaunis tundmatu naine – kirjanik, kes väidab, et kõik tema raamatute tegelased muutuvad tõelisteks. Tema hallutsinatsioonides ilmub talle ikka ja jälle väike tüdruk, kes kaob niisama jäljetult, nagu kadus Josy. Raviseansid muutuvad järjest dramaatilisemateks ülekuulamisteks. Salapärane naine pole see, kes ta väidab end olevat. Sebastian Fitzek (snd 1971) on Saksa edukaim psühholoogiliste põnevike autor. Pärast debüütromaani „Teraapia“ (2006) ilmumist on kõik tema teosed menuraamatute nimekirjade tipus. Tema raamatuid on müüdud üle 10 miljoni eksemplari ja tõlgitud 25 keelde ning need on aluseks mitmetele filmidele ja näidenditele. Esimese Saksa autorina tunnustati Sebastian Fitzekit Euroopa kriminaalkirjanduse auhinnaga Ripper Award. Fitzek elab oma perega Berliinis. „Teraapia“ on thriller, mis konkureerib Hitchcocki looduga!
Originaal:
Sebastian Fitzek
Die Therapie
Droemer/Knaur
Toimetanud Piibe Kohava
Kaas: Piret JГјrisoo
Kaanefoto: www.unsplash.com
Copyright В© 2006 by Verlagsgruppe Droemer Knaur GmbH & Co. KG, Munich, Germany
Raamat on kirjastatud koostöös Saksamaa agentuuriga
AVA international GmbH (www.ava-international.de).
В© TГµlge eesti keelde. Г•ie Ristioja ja OГњ Eesti Raamat, 2018
ISBN 978-9949-622-73-3
ISBN 978-9949-622-74-0 (epub)
www.eestiraamat.ee
www.facebook.com/Eesti-Raamat
Autori veebileht: www.sebastianfitzek.de
TrГјkitud Tallinna RaamatutrГјkikojas
Mis ma aga ravi ajal näen või kuulen või ka väljaspool ravi läbikäimises inimesiga, mis ei tohi levida, sellest tahan vaikida ja kõiki neid asju käsitleda kui saladusi.
Hippokratese vandest
Гњtle mulle, kes on sinu sГµbrad, ja ma Гјtlen sulle, kes oled sa ise.
VanasГµna
Proloog
Kui pool tundi oli möödunud, teadis ta, et ei näe oma tütart enam kunagi. Tüdruk oli ukse lahti teinud, veel korraks isa poole pöördunud ja siis vana mehe juurde sisse läinud. Aga Josephine, tema väike kaheteistaastane tütar, ei tule sealt enam kunagi välja. Ta oli selles veendunud. Mitte kunagi enam ei naerata ta isale säravalt, nagu siis, kui isa ta voodisse viis. Mitte kunagi enam ei kustuta isa nipsti tema kirjut öölampi, nagu ta tegi niipea, kui tüdruk oli uinunud. Ja mitte kunagi enam ei ärata teda keset ööd tütre õudsed karjed.
See teadmine tabas teda tugeva kokkupГµrke ootamatu jГµuga.
Kui ta püsti tõusis, tahtis tema keha kipakale plasttoolile istuma jääda. Ta ei oleks imestanud, kui ta jalad oleksid põlvist kokku vajunud. Kui ta oleks lihtsalt ümber kukkunud ja ooteruumi kulunud põrandale lamama jäänud. Täpselt trullaka, psoriaasiga koduperenaise ja vanade ajakirjadega lauakese vahele. Kuid minestuse armu talle ei antud. Ta püsis teadvusel.
Patsiente ei ravita
mitte nende ilmumise järjekorras,
vaid vastavalt haiguse kiireloomulisusele.
Silt allergoloogi valgel nahaga kaetud kabinetiuksel valgus ta silme ees laiali.
Dr Grohlke oli perekonnasГµber ja arst number kakskГјmmend kaks. Viktor Larenz oli koostanud nimekirja. KakskГјmmend Гјks arsti enne dr Grohlket ei olnud suutnud midagi leida. Гњldse mitte midagi.
Esimene, kiirabiarst oli tulnud teisel jГµulupГјhal perekonna eramusse Schwanenwerderis. PГ¤evapealt Гјksteist kuud tagasi. Algul arvasid nad kГµik, et pidulaua-fondГјГј on Josephinele seedehГ¤ired tekitanud. TГјdruk oksendas öösel mitu korda ja siis lГµi tal kГµht lahti. Viktori naine Isabell helistas erakiirabisse ja Viktor kandis peenes batistöösГ¤rgis Josy alla elutuppa. Veel praegugi tundis ta tГјdruku kГµhnasid kГ¤ekesi, kui ta sellele mГµtles. Гњks kГ¤ekene abiotsivalt tema kaela Гјmber, teisega hoidis laps tugevasti oma lemmikmГ¤nguasja, pehmet sinist kassi Nepomukki. Juuresviibivate sugulaste rangete pilkude all kuulas arst Гµblukese tГјdruku kopsu ja sГјdant, tilgutas talle fГ