Murelik mees

Henning Mankell

Ühel 2008. aasta talvepäeval jääb pensionil olev kõrge mereväeohvitser Håkan von Enke oma igapäevasel jalutuskäigul Lilljansskogenis kadunuks. Kurt Wallanderi jaoks on see juhtum äärmiselt isiklik. Nimelt on von Enke Linda Wallanderi väikese tütre teine vanaisa. Ehkki juhtunut uurib Stockholmi politsei, ei saa Kurt Wallander sellest kõrvale jääda. Lugu muutub veel salapärasemaks, kui sama jäljetult ja mõistatuslikult kaob mõni aeg hiljem ka von Enke abikaasa Louise. Niidid viivad ajas tagasi, jõudes välja külma sõja, paremäärmuslike rühmituste ja Ida-Euroopa palgamõrtsukate juurde. Wallander aimab, et on sattunud väga suure saladuse jälile ja ta paisatakse sündmusteahelasse, mille üle puudub tal igasugune kontroll. Samal ajal koguneb silmapiiril aga veelgi süngem pilv… Henning Mankell on kõige loetum Rootsi kirjanik. Tema raamatuid on müüdud üle 30 miljoni eksemplari, teoseid on tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde. Teleekraanil kehastas Kurt Wallanderit viimati inglise näitleja Kenneth Branagh BBC sarjas „Wallander”, mis sai BAFTA parima draamasarja auhinna ja mida näidati meilgi ETV ekraanil. „Murelik mees” on viimane Wallanderist jutustav romaan.

Mankell Henning

Murelik mees

„Inimesest jääb alati jälg.

Ei pääse keegi ka oma varjust…”

„Unustatakse see, mida tahetakse mäletada,

ja mäletatakse seda, mida parema meelega tahaks unustada…”

В В В В (grafiti New Yorgi majaseintel)

Proloog

KГµik algas ootamatust raevupurskest.

Kuid enne seda valitses Rootsi riigikantseleis, kus sündmus aset leidis, tavapärane hommikune rahu. Raevu põhjuseks oli eelmisel õhtul saabunud ettekanne, mida Rootsi peaminister oma tumedast puust kirjutuslaua taga parajasti luges.

Oli 1983. aasta varakevadine päev, Stockholmi linna ja veel pungas puude kohal hõljus ebamäärane niiske udu. Peaministri büroos räägiti ilmast loomulikult sama palju nagu igal pool mujalgi. Ilma puudutavate küsimustega pöörduti riigikantselei kõige pühamates ruumides töötava majandusjuhataja …ke Leanderi poole. Üldiselt peeti tema ilmaandmeid kõige usaldusväärsemaks.

Leanderile oli mõni aasta varem antud veidi peenem ametinimetus kui lihtlabane majandusjuhataja, ta oli nüüd „haldusküsimustega tegeleva osakonna juhataja” või midagi taolist. Ise pidas ta ennast endiselt majandusjuhatajaks ega arvanud sugugi, et uus tiitel oleks hädavajalik.

Åke Leander oli kogu aeg olemas olnud, pidevalt ametisse nimetatud ja lahkunud peaministrite ning riigisekretäride läheduses viibinud, ta oli nagu inventar – kohusetruu ja diskreetne. Kunagi tegi keegi naljatades ettepaneku, et pärast surma peaks temast saama riigikantselei kaitsepühak, sõbralik fantoom, kes hoiab Rootsi riigi juhtidel silma peal.

Ilma kohta teadis Åke Leander nii mõndagi tänu oma hobile. Ta oli vallaline ja elas Kungsholmenil üsnagi kitsukeses korteris, sealt pidas ta ühendust teiste raadioamatööride ülemaailmse võrguga. Raadioamatööride koodilühendite släng oli talle juba ammu pähe kulunud. Kõige elementaarsemad olid näiteks QRT – „raadioside katkestamine” – või AURORA, mis tähendas kõrgsageduslikest virmalistest tingitud signaalihäireid. Peaaegu igal õhtul pani ta kõrvaklapid pähe ja saatis eetrisse oma QRZ: „Kutsub …”, millele järgnes tema nimi. Legend rääkis, et kunagi väga ammu oli toonasel peaministril mingil teadmata põhjusel olnud vaja välja selgitada, mis ilm on oktoobris ja novembris kõrvalisel Pitcairni saarel Vaikses ookeanis, kus kapten Bligh’ vastu mässama hakanud meremehed omal ajal Bounty-nimelise laeva vallutasid, selle maha põletasid ja seejärel igaveseks saarele jäid. Järgmisel päeval teatas Åke Leander peaministrile soovitud ilmaprognoosi. Ja loomulikult ei hakanud Åke Leander pärima, milleks seda vaja on. Nagu öeldud, oli ta väga diskreetne.

Aeglasel sammul mööda koridore liikuva …ke Leanderi kohta tähendati natuke õelalt, et sellel mehel on rohkem rahvusvahelisi kontakte kui välis