Lahenda nagu Sherlock. VГµrdle oma arutlusoskust maailma kuulsaima detektiivi omaga
Stewart Ross
248 lk Kui oled kunagi fantaseerinud, et ka sina võiksid olla detektiiv, siis need mõistatused annavad sulle võimaluse järele proovida, kas su deduktsioonioskus küündib Sherlocki omaga samale tasemele. Siit kaante vahelt leiad kakskümmend viis Baker Streeti vaimus esitatud ajukõditavat juhtumit, mis ootavad lahendamist – ja sina oled Sherlock! Igal juhul oleksid nagu jälle astunud Arthur Conan Doyle’i kuulsa krimisarja lehekülgedele. Iga juhtumi puhul on antud kõik tõendid ja vihjed, mida on selle lahendamiseks tarvis, sa pead olema vaid piisavalt terane, et neid kõiki märgata. Väljakutsed ulatuvad koodimurdmisest loomingulise probleemilahendamiseni ning kasutada tuleb nii mälu kui ka loogikat. Ning loomulikult – kui kipud olema pigem Watson kui Sherlock –, leiad abi raamatu lõpust, kus kõik lahenduskäigud on samm-sammult lahti seletatud. Raamatu autori Stewart Rossi sõnul pärinevad kõik juhtumid dr Watsoni arhiivist ja kuulus detektiiv suutis lahendada neist kahekümne viiest kõik peale ühe – võib-olla suudad sina rohkem?
Originaali tiitel:
Stewart Ross
„Solve it like Sherlock”
Michael O’Mara Books Ltd
© Michael O’Mara Books Ltd, 2018
Illustratsioonid В© Paul Collicutt
Inglise keelest tõlkinud Mall Pöial
Toimetanud Laura Nirgi
Kujundanud Siiri Timmerman
ISBN 978-9949-85-371-7
ISBN 978-9949-85-412-7 (epub)
TrГјkitud AS Printon trГјkikojas
www.tnp.ee
Pühendan oma vennale – teleoksjonite pidajale Charlie Rossile – ja tänan teda abi eest Kadunud Meistriteoste juures.
Sissejuhatus
Juhtumite hulk, millega Sherlock Holmes tegeles, on teadmata. Kahe peale kirjutasid doktor Watson ja kuulus detektiiv üles viiskümmend kuus lühijuttu ning veel neli täispikka romaani. Kuid „Üksildase jalgratturi seikluses” mainib doktor väga ammendavate märkmete tegemist sadade eraviisiliste uurimiste kohta, mida Holmes viis läbi aastatel 1894–1901.
Kujutlege seetõttu minu üllatust ja rõõmu, kui keegi tundmatu heategija jättis mu ukselävele suure pataka Watsoni originaaltekste, mis puudutasid paljusid juhtumeid, millest pole saanud ei romaani ega ka lühijuttu.
Mis pidin ma nendega peale hakkama? Kõigepealt kaalusin võimalust panna juhtumitest kokku uus raamat, säilitades originaali stiili niipalju kui võimalik. Sel mõttel polnud pikka iga. Olen igasuguste jäljenduste põhimõtteline vastane ja usun, et „Kogutud teostele” veel millegi lisamine võrduks pühaduseteotusega.
Oli võimalus avaldada märkmed toimetamata, samasuguses korrastamata vormis, nagu ma need leidsin, kuid siis oleks tulemus huvi pakkunud vaid õpetlastele ja paadunud holmesiaanidele. Lahendus, millele ma lõpuks jõudsin, tekkis arusaamast, et Sherlock Holmesi ajatu kütkestavus peitub suuresti naudingus, mida pakuvad lugejatele tema ebatavalised võimed kuritegude lahendamisel.
Holmesi edu peitus: a) tema märkimisväärses, täielikult arutlusel põhinevas järeldamisoskuses, ja b) tema arvutisarnases ajus hoiul olevas tohutus infohulgas. (Huvitaval kombel leidsin end märkmeid lugedes nõustuvat doktor Watsoni tähelepanekuga „Sarlakpunases kabinetis”: Holmesi teadmised olid nagu mõne puuduva lehega entsüklopeedia – seal leidus üllatavaid lünki.)
Vaatamata sellele kõrvalepõikele keskendub kahekümne viie uue juhtumi esitlus selles raamatus Holmesi maailmakuulsale võimele lahendada kuritegusid loogilise arutluse ja üldise eruditsiooni abil. Iga lugu on esitatud kahes osas. Jutustus raamatu algul sisaldab teavet, mida Holmes oma töö tegemiseks vajas. Watsoni märkmed, ehkki täielikud, ei sisalda rohkelt värvikaid üksikasju – näiteks Holmesi Baker Streetil asunud toa kirjeldust –, mida doktor kasutas, et juhtumitest saaksid detektiivijutud. Seega olen üldiselt vastu pannud kiusatusele ilustada objektiivset fakti väljamõeldistega. Laused, mis pärinevad sõna-sõnalt Watsoni märkmetest, on esile toodud tsitaatidena. Mujal oleme kasutanud tavalist nüüd