Minu kass Jugoslaavia
Pajtim Statovci
Emine abiellub 1980ndate Jugoslaavias vägivaldse mehega, kellega on kohtunud ainult korra. Sõja alates pagevad nad riigist. Nende poeg Bekim kasvab üles Helsingis. Ta on üksik ja tõrjutud, kuni kohtub baaris pentsiku kassiga, kes viib ta rännakule mineviku häirivatesse soppidesse. „Minu kass Jugoslaavia” on jutustus lootustest ja illusioonide purunemisest, sõjast ja pagulusest ning identiteedi- ja kuuluvusotsinguist. Teos võitis 2014. aastal Helsingin Sanomate debüüdipreemia.
Pajtim Statovci
Minu kass Jugoslaavia
Da bi se jasno videla i potpuno razumela slika kasabe i priroda njenog odnosa prema mostu, treba znati da u varoЕЎi postoji joЕЎ jedna Д‡uprija, kao ЕЎto postoji joЕЎ jedna reka.
Selleks, et saada selge Гјlevaade linnast ja mГµista, missugune on tema suhe sillaga, tuleb teada, et linnas on veel teinegi sild, nii nagu on teine jГµgi.
    Ivo andrić:
В В В В na drini Д‡uprija
I
Kui ma esimest korda kohtusin kassiga, oli see midagi nii hämmastavat, nagu näeksin korraga saja toreda mehe keha, nii et joonistasin ta paksule akvarellipaberile, ja kui maal lõpuks valmis sai ja ära kuivas, kandsin seda endaga kõikjal kaasas ning ükski inimene ei möödunud minust, vastamata küsimusele: „Teie kõrgeausus, kas võin teid tutvustada oma kassile?“
0:01 blackhetero-Helsingi: miskit lahedat????????+
0:01 Chubby-Sub28: vanemat dominanti, 09-piirkond?
0:01 jooksususs Jyväskylä*: …
0:02 ouHpäiTop: … suht saledat seltsilist Oulust?
0:02 Kalle42_Helsingi: järgmisel nädalal kedagi nooremat Turust? Imeda vms?
0:02 Järvenpääl: Järvenpää+ümbruskond?
0:02 Helsingis käimas: kas Helsingis on mehelikku meest, kes annaks praegu imeda …?
0:02 Rauma PAS: Гјmaraperseline igatseb kГµvariistalist
0:02 Tampere mees noorele: Tampere
0:02 n_Oulu: kutti kampa kolmandaks? Oulu?
0:02 Tampere mees noorele: Tampere
0:02 Cam30: veebikaamera kaaslast?
0:03 06e, pas24: MEEST?? KOHT OLEMAS!
0:03 Ville HELSINGI: sale uni-top mees 185/72/18/5 otsib saledat uni-pas meest LIVENA kohe
Kui Ville sõnum kuvarile ilmus, lõpetasin lugemise. Tunni aja pärast ütles Ville mulle uksel tere ja mina ütlesin tere ja tema pilk keerles hetkeks mu varvaste ja juuksepiiri vahel. Alles siis sai ta piisavalt julgust, et sisse astuda.
„Sa näed hea välja,“ ütlesin.
Ville ainult ümahtas vastuseks ja hakkas end kohmakalt liigutama. Ta astus sammu tagasi, hoidis oma paremat kätt kord selja taga, kord nõjatas puusale. Ma teadsin seda mängu ja kordasin, et sa näed päriselt ka hea välja, et ma koguni üllatusin, kui ukse avasin. Ootasin midagi hoopis muud, et oled enda kohta täiega valetanud. Vähemalt mina oleksin nii teinud.
„Võin minna, kui soovid.“
Tema hääl oli sama uje ja tagasihoidlik nagu väikesel lapsel. Ta pööras pilgu kõrvale ja turtsatas veidi väljakutsuvalt, justkui tahaks mind milleski veenda. Näiteks ma ei tee tavaliselt midagi sellist. Või kirjutasin foorumisse nõrkushetkel ja ei tea, mis mul mõttes oli. Oma olekuga annaks ta mulle nagu mõista, et tal oli eelnevalt kõik valmis mõeldud, mis võib juhtuda. Tal võib olla mõni suguhaigus või ta võib olla ükskõik kes, ta võib mulle haiget teha, kunagi ei tea.
„Ma ei soovi, et sa läheksid,“ laususin ja tahtsin tal seepeale käest kinni võtta, aga ta tõmbas selle kiiresti ära ja peitis uuesti selja taha.
Mõistsin teda paremini kui keegi teine. Miks peaks temasugune mees tegema midagi sellist? Miks ta ei lähe tagasi sinna, kust tuli? Ta oli veidi üle kolmekümne, eduka väljanägemisega mees, kes oli oma juuksed taha kamminud ja kelle kaunite kulmudega raamistatud nägu kerkis kaelasalli ja mantlikrae tagant esile nõnda, et ta võiks saada keda tahes, siseneda kuhu tahes ja valida kohalolijate seast kõige meelepärasem. Ta võttis jalast uuepoolsed nahkkingad, seljast kalli moega jaki ja riputas selle nagisse. Tema riided lõhnasid puhtuse järele, ruuduline kaelussärk oli paksust ja siledast kangast ning teksad polnud veel põlvede kohalt välja veninud