Sa oled alati kohal. Teadveloleku meditatsioon igapäevaelus

Jon Kabat-Zinn

Kui raamat „Sa oled alati kohal…“ 1994. aastal esimest korda ilmus, poleks keegi osanud ennustada, et sellest kujuneb menuk, mida müüakse kümne aasta jooksul ligi miljon eksemplari. See juba klassikaline meditatsiooni ja kohaloleku tuuma selgitav teos on kõnetanud nii neid, kes alles alustavad mediteerimist, kui ka pikaaegseid praktiseerijaid ning kõiki, keda huvitab teadlik elamine ja teadlikkus ise. Autorile oli raamatut kirjutades oluline, et meditatsiooni praktiseerimist ei mõistetaks kui mingite „nabajõllitajate, pilvedes hõljujate, müstikute või sektiliikmete“ pärusmaad. Meditatsioon on talle kõigest aktiivse tähelepanemise, oma südamehääle kuulamise ja õppimise kunst, mis võib aidata elu täielikumalt nautida ning leida tervemõistuslik ja harmooniline tee iseendani. Jon Kabat-Zinn on teadlane, kirjanik ja meditatsiooniõpetaja. Ta on Massachusettsi ülikooli meditsiinikooli emeriitprofessor. Tema teedrajavad uurimused kroonilise valu või stressist tingitud tervisehäirete leevendamisest meditatsiooni abil on pälvinud mitmeid auhindu ning aidanud kaasa meditatsioonitehnikate kaasamisele meditsiinis ja psühholoogias. Neid tehnikaid rakendatakse laialdaselt nii koolides, vanglates kui ka professionaalses spordis

Zinn-Kabat Jon

Sa oled alati kohal

Mylale, Willile, Naushonile ja Serenale,

kus te ka ei oleks.

Soovin tänada Myla Kabat-Zinni, Sarah Doeringit, Larry Rosenbergi, John Millerit, Danielle Levi Alvarest, Randy Paulsenit, Martin Diskinit, Dennis Humphrey’d ja Ferris Urbanowskit, et nad lugesid raamatu käsikirja, andsid väärtuslikku nõu ja innustasid mind. Sügav lugupidamine Trudy ja Barry Silversteinile, et ma võisin kirjutama asudes kasutada Rocky Horse’i rantšot, ning Jason ja Wendy Cookile seikluste eest Läänes neil imelistel päevadel. Sügav tänu toimetajatele Bob Millerile ja Mary Ann Naplesile tõsise pühendumise eest, et sellest saaks suurepärane raamat, ning koostöörõõmu eest. Tänan Hyperioni peret, kirjanduslikku agenti Patricia Van der Leuni, raamatu kujundajat Dorothy Schmiderer Barkerit ja kunstnikku Beth Maynardi hoole ja tähelepanu eest, mida nad panustasid selle raamatu sündimisse.

Sissejuhatus

Kas sa tead, et ükskõik kuhu sa ka ei lähe, tegelikult oled alati kohal. Mille tegemise sa lõpetad, selle tegemise oled lõpetanud. Millest sa praegu mõtled, see on see, mis on su meeles. Mis sinuga ka poleks juhtunud, see on juba juhtunud. Tähtis on küsida, kuidas sa sellesse suhtud. Teiste sõnadega: „Mis siis nüüd saab?”

Meeldigu see meile või mitte, tegelikult on meil ainult see hetk, millega saame tegelda. Ometi elame kõik liiga kergekäeliselt nõnda, nagu unustaksime hetkega, et oleme siin, kus me juba oleme, ja meiega on see, mis meiega juba on. Igal hetkel leiame end ristteelt, kus kohtuvad siin ja praegu. Kuid kui selle üle, kus me praegu oleme, tõuseb hajameelsuse pilv, siis täpselt sellel hetkel eksime ära. „Mis siis nüüd saab?” muutub tõsiseks probleemiks.

Äraeksimisega pean silmas seda, et kaotame ühe hetkega kontakti iseendaga ja oma kõikide võimalustega. Selle asemel hakkame nägema, mõtlema ja tegutsema nagu robotid. Neil hetkedel kaotame sideme sellega, mis on meis sügavaim ja pakub meile võib-olla suurimaid loovuse, õppimise ja arengu võimalusi. Kui me pole hoolikad, võivad need pilvised hetked pikemaks venida ja saada meie elus ülekaalu.

Et saaksime olla tõeliselt ühenduses sellega, kus me juba oleme, ükskõik kus see siis ka pole, peame oma kogemused piisavalt kauaks peatama, et lasta olevikuhetkel kohale jõuda; piisavalt kauaks, et tõeliselt tunda käesolevat hetke, et näha seda selle täielikkuses, hoida seda teadvuses, saada nii selle kohta rohkem teada ja seda paremini mõista. Alles siis saame omaks võtta oma elu selle hetke tõe, sellest õppida ja edasi liikuda. Selle asemel tundub sageli, nagu oleksime vallatud minevikust, sellest, mis on juba toimunud, või tulevikust, mis ei ole veel kätte