Kirja vahetaja
Merike Г•im
"Kirja vahetaja" on Merike Г•imu kolmas luulekogu, mis sisaldab viimase paari aasta luuletusi.
Merike Г•im
Kirja vahetaja
AEG ON KALLILT KГ„ES
Viimane aeg on
rohkem pГјhenduda
aknast välja vaatamisele
Et elu läheks ikka
täie ette
TÜHJADE TUNDIDE TÕMMIS –
see minu lemmikjook
Г•htuti aeglaselt mekin
Гµnneks ei tГјhjene toop
Tühjade tundide täius –
see minu õnnesõõm
Elatu loodu ja loetu
valguse puhas rõõm
TГјhjade tundide tГµmmis
kustutab loomise vГµla
Lubab mul enese sees
kuulata kokkukГµla
Tühjade tundide mõte –
elusolemismõõt
Surm lehtede hiirekГµrvul
käes ihutud võhumõõk
Rohelus raagub kuid elu
iga piisk mekkimist väärt
TГјhjade tundide rГјpes
puudutan olemisäärt
LAOTUSI JA LAUKAID
KIRJA VAHETAJA
Vahetan oma kirja
su arvamuse vastu
su vaikimise vastu
su suunurka tekkiva
salapärase kurru vastu
Vahetan oma kirja
tekstile langeva
ripsmete varju vastu
su valitud reale
osutava sГµrme puudutuse vastu
Ja pealekauba
annan kГµik
mis voolab must läbi
kuulumata kellelegi
Olles olemas
ainult sinu pärast
PГ„HKLIKOORES LГ„HEN TEELE
Гјle soovee sГµuan
Vaevakase varju hГµlmas
lauka ligi jГµuan
Rabapistrik heidab pilgu
välkjalt lootsikule
Ohu suhtes olla valvel
tundmatuses tuleb
Lendab viuhti Гјle soo
kaugusesse varjub
Гњksnes minu enda hirm
sissepoole karjub
Nähtamatu lehter imab
laukas minu hinge
Lootsik ülemäära õõtsub
veele tekib ringe
Sügavuse salapära
siiski tajuda
tahaks – mitte lisaringiks
veele hajuda
Püüan olla päris vaikselt –
sellest veelgi tasem
Siis on tunda kuidas hirm
minust lahti laseb
Laukaveele peegelduma
terve laotus mahub
Selle keskel pähklikoores
leian hingerahu
IGAL TABATUD HETKEL
pöörab tee
kurale kui ka heale
Millele loota
kas sГјdamele
vГµi oma selgele peale
Kumba kätt minna
et iseend
rabas kohata Г¤ngita
Гњhest hetkest ju
kedagi teist
enam ei mängita
Turbamättaile hele ihu
vajub sookailud rinnal
mesimurakad suletud pihus
putukad käevarte pinnal
Pikalehised huulheinad siis
karjatuseta paotuvad
Olematuiks ja hääletuiks
valud sambla sees jaotuvad
ГњMBER LAUA RAHVA HULGAS
tunned
tuttav Гјksiolek
sinu sees ja sinu Гјmber
KГµneled ja vГµtad osa
aga hinges vaikus laotab
üle hääle valgeid linu
Huulil loitsud seljal pilgud
toetuseta pinnal
hõljud ära mõttemaile –
oled hiiest teadjanaine
laubal ehavalgusega
mahendatud aja laine
LГµpuks varjud salasohu
laukaid kГµnetama
Гњksiolek
on ka seal
ruumivГµtvalt sama
OLLA NII SUURES VAIKUSES
et hingamine
on mГјra
mis peletaks linde
Aga neid pole
On ainult mahajäänud vaikus
Olla nii Гјksi
et isegi armastusluuletusel
pole keha
Pole kunagi olnudki
On ainult silmad –
hukatuslikud järved
millesse Гµhtuti
uputada oma igatsus
ja kuulata vee peale tekkivaid
vaikuse ringe …
?
RAAMITU SГ•NA
Armastan oma tööd
armastan kaua magada
armastan punast veini
armastan valgeid Гµhtuid
armastan lugeda
armastan tuult
armastan merd
armastan tГјhjust
Aga sina oota
kuni leian meie suhtele sГµna
Oota kuni tühjus täitub
kuni meri tuleb tagasi oma horisondilt
kuni tuul kuivatab ööde higi
Siis tulen ma
ja Гјtlen Sulle selle sobiva sГµna
ja pealekauba
armastan sind
aga hoopis teisiti
ja palju rohkem
ARMASTUS KГ•NNIB
kitsaid tänavaid pidi
umbteid vältimata
Kas olete raputanud
tema soola oma haavadele
Tema mГјrgist kas
kustutanud oma janu
Kas olete hinganud
tema pГµhjatuse
tumelillat väge
mis tГµusnud kui aur
niiskete marmorkallaste vahelt
Ka