Tabamatu Гµnn

Gregoire Delacourt

Antoine, neljakümneaastane pereisa, on kindlustusekspert. Juba kaua, liiga kaua hindab ta teiste elusid, määrates nende rahalise väärtuse. Ühel ööl proovib ta ära määrata oma elu hinda ja mõistab, et ta elu on olnud üksnes ebaõnnestumiste jada. Et seda katkestada, otsustab ta minna vabasurma ja võtta endaga kaasa ka lapsed – et nad elus ei kannataks. Läbi ebaõnnestunud kuriteo ja kinnise psühhiaatriahaigla jõuab Antoine lõpuks elu väärtuse mõistmiseni. Grégoire Delacourt (s 1960) tegutses aastaid edukalt reklaaminduses. Oma esimese romaani avaldas ta viiekümneaastasena ja saavutas kirjanikuna peagi ülemaailmse edu. „Tabamatu õnn“, Grégoire Delacourti neljas romaan, on vapustav lugu elu vägivaldsusest ja andestamise jõust.

GrГ©goire Delacourt

Tabamatu Гµnn

Autos istunud neiule.

Tema pärast lendasin Dumboni.

„Ärge raputage mind, ma olen pilgeni pisaraid täis.”

    Henri Calet „Karunahk”

Oma ameti tõttu teadsin, et ühe elu hind jääb kolmekümne ja neljakümne tuhande euro vahele.

Elu: emakakael on viimaks 10 sentimeetrit, hingamine kiire, sünd, veri, pisarad, rõõm, valu, esimene vannitamine, esimesed hambad, esimesed sammud; uued sõnad, kukkumine rattaga, hambaklambrid, teetanusehirm, naljad, nõod, puhkus, kassikarvaallergia, kapriisid, maiustused, kaaries, juba valed, silmanurgast piidlemine, naer, imestus, sarlakid, proportsioonidest väljas keha, mis kasvab kõveriti, kõrvad, mis on tükk aega liiga suured, häälemurre, erektsioon, sõbrad, tüdrukud, vistrikupintsetid, reetmised, tehtud heategu, soov muuta maailma, tappa idioodid, kõik idioodid, pohmell, raseerimisvaht, armuvalu, armastus, soov surra, koolilõpp, ülikool. Radiguet, the Stones, rokk, triklooretüleen, uudishimu, esimene töökoht, esimene töötasu, tähistamine sõpradega, kihlus, abiellumine, esimene petmine, uus armastus, armastusevajadus, õrnus, mida me esile kutsume, hetkelise õrnuse oopium, juba mälestused, aeg, mis möödub korraga kiiremini, plekk paremas kopsus, valu hommikuti urineerimisel, uued hellitused, nahk, naha tekstuur, kahtlane sünnimärk, värin, säästud, soojus, mida me otsime, plaanid edaspidiseks, kui nad on suured, kui me jääme taas kahekesi, reisid, sinised ookeanid, blood and sand hääldamatu nimega hotelli baaris, Mehhikos või mujal, naeratus, puhtad linad, puhtuselõhn, taaskohtumine, hästi jäik suguti, nagu kivist; elu.

KolmekГјmne ja neljakГјmne tuhande euro vahel, kui teist Гјle sГµidetakse.

KakskГјmmend kuni kakskГјmmend viis tuhat, kui te olete laps.

Pisut üle saja tuhande, kui te viibite lennukis, mis lömastab teid koos kahesaja kahekümne seitsme teise eluga.

Kui palju maksab meie elu?

Esimene osa

VIISKГњMMEND TUHAT DOLLARIT

Saates „Ekraani toimikud” räägiti Lindberghi juhtumist ja meie rääkisime sellest koolis. Ma olin siis üheksane. Meile jutustati röövimisest, kahekümne kuu vanusest beebist, lokkis, pontsakas, lunaraha nõudest: viiskümmend tuhat dollarit, suur varandus 1932. aastal. Peale selle hirm. Raha maksti ära, Charles Augustuse surnukeha leiti üles, tugev lagunemine oli alanud, tõsine koljuluumurd. Kurjategija püüti kinni, hukati elektritoolil, ja meie läksime sel päeval koolist ärevatena koju. Paljud meist läksid koju joostes; ka mina kõndisin hästi kiiresti, vaadates lakkamatult selja taha. Jõudsin koju, kahvatu, värisev ja higine; mu õed pilkasid mind: ta kukkus vette, ta kukkus vette, ohmakas. Nad olid saanud just viieaastaseks. Ema pidas mu olukorda haledaks, ta kustutas oma mentooliga sigareti, kiirustamata, omamoodi mõnuga. Viskusin ema embusse, ema taganes veidi. Ehk üllatusest. Meie peres ei õrnutsetud, ei hellitatud, lohutatud ega trööstitud. Meie peres püsisid tunded omal kohal: sisemuses. Kui mind röövitakse, pärisin neilt värisedes, kas sina ja isa annaksite siis oma raha ära? Kas te päästaksite mind? Nende silmad, kaks uskumatut muna, ühtäkki hiilgavad, läksid suureks ja siis ema naeratas ja kuna ta naeratas väga harva, siis m