Pereettevõtluse käsiraamat
Urmas Arumae
Urmas Arumäe „Pereettevõtluse käsiraamat” on esimene Eestis pereettevõtluse teemadel kirjutatud raamat üldse. Autor on osav kirjutaja, osates oma rikkalikke juristi, õppejõu ja ettevõtja kogemusi hästi ära kasutada. Raamatu põhjal võiks järeldada, justkui senised pereettevõtlusega tegelejad on põlvkonnavahetuse planeerimisega lootusetult hiljaks jäänud. Siiski leiavad nad raamatust jalgratast leiutamata vajalikud tööriistad, kuidas organiseerida pereettevõtlust, kuidas anda pereettevõte üle järgmisele põlvkonnale ja kuidas vastata nende teemadega seotud väljakutsetele. Ent mitte vähem tähtis pole lähenemine probleemidele, kuidas organiseerida oma pere ja peresuhted kooskõlas ettevõtlusega. Omaette väärtus on terminite korrastamine ning nende järjekindel kasutus läbi kogu raamatu. Loodetavasti levivad korrastatud mõisted sellisena ka tavakasutusse.
Tark ei lase perekonnal hävitada äri ega äril perekonda.
EESSГ•NA
Hea lugeja!
Sissejuhatavalt mõned autori selgitused ja märkused raamatu saamisloo kohta.
Tegemist on tellimustööga. Professor Madis Habakuk tegi Eesti Pereettevõtjate Liidu (EPEL) nimel autorile ettepaneku kirjutada pereettevõtluse kohta käsiraamat 17. oktoobril 2014. Ka kellaaeg ja koht on meeles – kell 23.30 Tallinki laeval, poolel teel koju Helsingist[1 - Sellest faktist tuleb otsida ka põhjusi, miks raamatus soomlaste kogemust esile tuuakse, ehkki see pole ainus põhjus Soome pereettevõtluse tutvustamiseks.], kus osalesime EBS-i Helsingi filiaali nõukoja koosolekul. Peale jah sõna andmist selgus aga veel midagi: raamatuga on kiire! Vastasutatud EPEL soovib oma liikmetele ja teistele pereettevõtjatele eestikeelset teemasse sissejuhatavat raamatut. EPEL-il oli paralleelselt laual ka tõlkeraamatu variant, kuid sooviti alternatiivina pakkuda algupärandit. „Kiire” tähendas tõlkes, et 2014. aasta jõuluks võiks raamatu käsikiri valmis olla.
Kuna teema ei olnud autorile päris uus – nii mõnigi teemakohane raamat oli läbi loetud ja servapidi sellest teemast ka tudengitele räägitud, ei tundunud kaks kuud täiesti ebarealistliku tähtajana. Kuid lihtsaks selles ajaraamis püsimine muidugi ei kujunenud.
Meenus üks anekdoot seoses ajaga. Ühe riigilt raha saanud mittetulundusühingu (MTÜ) juht saatis tehtu kohta riigile aruande. Selgus, et nad olid aruande kohaselt töötanud ööpäevas 25 tundi. Riigiametniku küsimusele, kuidas see võimalik on, vastas MTÜ juht süüdimatult: „Me tulime iga päev tund aega varem tööle.” Kui sellisesse ajahätta tegelikult sattuda, ei tundugi see lugu enam nii naljakas …
Selle raamatu näol on tegemist sissejuhatava käsitlusega pereettevõtluse organisatsioonist, valitsemisest ja põlvkonnavahetusest. Tegemist ei ole kokkuvõttega teadustööst, vaid pigem populaarteadusliku, teaduse valdkonda kuuluvat üldarusaadavalt esitava lugemisega. Siiski on raamatu käsikiri läbinud eelretsenseerimise (peer-review), mida kasutatakse üldjuhul teaduspublikatsioonidele pretendeerivate teoste puhul. Sellisena on raamat nüüd kasutatav ka õppekirjandusena nt ettevõtluse ja juhtimise valdkonna tudengitele.
Kui juhtumisi peaks juristid seda raamatut lugema, siis võivad nad mitmed raamatu alajaotused vahele jätta (nt need, mis algavad lk 37, 69, 121, 175 ja 214), sest need on raamatu terviklikkuse huvides lisatud juriidilise erihariduseta lugejale vastavast teemast üldise pildi loomiseks.
On hea tunne teada, et vГ¤hemalt Гјks potentsiaalne lugeja juba ootab kГ¤esolevat raamatut suure lootusega. Lugu jГ¤rgmine. Гњhe raamatu valmimisega seotud isiku juurde tuli kГ¤sikirja lГµpliku viimistlemise ajal selle isiku endine treener – polevat telefonijutt! Treeneri jutt oli jГ¤rgmine: „Sain nГјГјd 50! Olen olnud edukas ettevГµtja, aga pean vist loodu mГјГјki panema vaatamata sellele, et mu naine ja laps töötavad ka pereГ¤ris ja kГµik on justkui hГ¤sti. Teistel pole sellist sГ¤det! Ja ma ise tunnen ka, et fookus kipub hajuma.” Vihjatud isik soovitas treeneril Г