Tiina Park. Naine teiselt planeedilt

Hille Karm

Oleviku iga päeva ja hetke nautides jõuab kord kätte aeg, mil tuleb soov võtta ette reisid iseendaga, oma sisemusse, varasema mina juurde. Selleks on vaja energiat ja julgust nagu maailmareisidele minekul. Raamatus “Tiina Park. Naine teiselt planeedilt” seikleb teledaam, kes on korraga olnud nii saatejuht, operaator, režissöör, toimetaja, monteerija, assistent kui ka produtsent koos oma telesaate grupiga kaugetel maadel. Ta võtab ka ette reisi läbi oma elu. Reisisõltlasena on Tiina käinud läbi kümneid maailma maid, telesõltlasena on ta vaatajatele pakkunud paljude maade muljeid reisisarjades „C’est la vie”, „Päikesepüüdja”, „Normanni vallutused”, „Minemine”, „Reisile minuga” ja „Reisile meiega”. Tema lood on just sellised, nagu ta ise räägib, ja need lood kõnelevad enda eest.

Maailm on palju ilusam, ettearvamatum ja julmem, kui oskame arvata.

Reis on elu. Elu on reis

See siin on eesti naise lugu. Tavaline ja samas ebatavaline. Ainulaadse Tiina Pargi lugu.

Et väsimatult minna ja minna, kogeda ja tegutseda, pead olema tugevast puust. Tugeva puuna kas sünnid või muutud selleks – nii või teisiti saavad tugevad juured alguse varasemast elust.

Elu juurde kuuluvad muutumised, muudatused ja ootamatused. Reisidel jagub neid eriti ohtrasti. Reisisõltlasena on Tiina käinud läbi rohkesti maailma maid, telesõltlasena on ta vaatajatele pakkunud paljude maade muljeid reisisarjades „C’est la vie”, „Päikesepüüdja”, „Normanni vallutused”, „Minemine”, „Reisile meiega” ja „Reisile minuga”.

Oleviku iga päeva ja hetke nautides jõuab kord kätte aeg, mil tuleb soov võtta ette reisid iseendaga, oma sisemusse, varasema mina juurde. Sellekski on vaja energiat ja julgust nagu maailmareisidele minekul. Tiina, vapper naine, söandab seda teha ja usaldab kõrvalpilku ning oma meenutuste kirjapanijat.

Reisilugudest enamiku kirjutab ta ise, sest kaugetes paikades on tema oma silm olnud kuningas. Tiina lause on lühike, kirjutamisstiil napp – teleinimesena on ta harjunud nägema ennekõike pilti ja sellega töötama. Eesti Rahvusringhäälingu arhiivis Tiina saateid vaadates on neis tunda Tiina kindlat kätt.

В В В В HILLE KARM

„Kui enamasti on mul reisil kaasas operaator, kes kõik sündmused filmile jäädvustab, siis sellel reisil olen ise nii režissöör kui ka operaator.” Saatesari „Minemine”, Haiti, 2007.

Reis on elu

Kuhu päike õhtul läheb?

Haiti, veebruar 2007

„Maa! Maa!” hüüab Jaan oma kareda häälega ja vehib kätega silmapiirile tekkiva maariba poole.

„Kolumbus ju tegi kindlasti nii, kui oma laevalt Haitit nägi,” vaatab ta mulle küsivalt otsa.

„Küllap vist,” olen napisõnaline, sest ei tea meremeeste kombeid.

On veebruarikuu tuuletu ja päikeseline hommik ja meie läheneme Haitile maailma suurimal kruiisilaeval Freedom of the Seas. Salvestame saadet „Minemine”.

Kirjas oli, et jääme ankrusse Labadee rannas. Rand on loomulikult osa Haitist, kuid saare see osa, mis oli meie kruiisilaevale ette nähtud, on muust Haitist traataiaga eraldatud.

„Kas me siis rohkem Haitit ei näegi?” uudistab Jaan.

Olen kimbatuses ja lähen küsin traataia juures seisva valvuri käest, kas tohime ka teisele poole minna. „Ei, kruiisireisijad jäävad siiapoole aeda,” seletab mees. Küllap on sama küsitud temalt kui mitte tuhandeid, siis sadu kordi.

Peame filmima oma saateosad Haitist siinsamas rannas. Saan Jaani näost aru, et tal on sellest päris kahju, kuid siin on niisugune kord. Saame filmida rannas rütmikalt mängivat mustanahaliste muusikute folkansamblit. Võteteks on aega täpselt kuus tundi. Seda pole kuigi palju.

Kui enamasti on mul reisil kaasas operaator, kes kõik sündmused filmile jäädvustab, siis sellel reisil olen ise nii režissöör kui ka operaator ja püüan tabada võimalikult häid kaadreid. Olen olnud kõikides ametites – saatejuht, operaator, režissöör, toimetaja, helitehnik, assistent, produtsent. Mulle meeldib olla operaator.