Valelikud vГµrgutajad
Sara Shepard
Igaühel on midagi varjata – eriti keskkoolitüdrukutel Spenceril, Arial, Emilyl ja Hannal. Spencer himustab õe poissi. Aria unistab oma inglise keele õpetajast. Emily armub uude kooliõesse. Ja Hanna kasutab ilu nimel üsna inetuid võtteid. Aga sellest ajast saadik, kui nende sõbranna Alison jäljetult kadus, varjavad nad kõik veelgi suuremat saladust. Kust ma tean? Ikka tänu sellele, et ma tean kõike selle kohta, kui halvad tüdrukud nad olid enne ja kui üleannetud on praegu. Ja teate mis? Ma räägin kõik ära. Sara Shepard lõpetas New Yorgi Ülikooli. Brooklyni Kolledžist sai ta loova kirjutamise alal magistrikraadi. Raamatusarja „Valelikud võrgutajad“ inspiratsiooniallikaks on lapsepõlv Philadelphia Main Line’il, kus ta elab nüüdki. Romaanide põhjal on valminud ka ülipopulaarne telesari Pretty Little Liars. 272 lk
Sara Shepard
Valelikud vГµrgutajad
„Kolm võivad saladust hoida, kui kaks neist on surnud.”
В В В В BENJAMIN FRANKLIN
KUIDAS KГ•IK ALGAS
Kujutle paari aasta tagust, seitsmenda ja kaheksanda klassi vahelist suve. Oled oma kiviäärisega basseini juures õues lamamisest päevitunud, sa kannad uusi Juicy Couture’i dresse (mäletad, kui kõigil need seljas olid?) ja mõtteis on su silmarõõm, poiss, kes käib tolles teises keskkoolis, mille nime me ei maini, ja kes lappab kaubamajas Abercrombie poes teksaseid riiulitele. Sööd oma kakaoga riisihelbeid just nii, nagu need sulle meeldivad – rasvata piima sisse uputatult – ning korraga näed piimapaki küljel selle tüdruku nägu. KADUNUD. Tüdruk on armsake – tõenäoliselt armsam kui sina – ning ta silmis on trotslik pilk. Mõtled: hm, võib-olla maitsevad ka temale läbiligunenud riisikrõbinad. Ja vead kihla, et ta arvaks samuti, et Abercrombie poiss on kuum. Sa imestad, kuidas keegi nii … noh, päris sinu moodi … küll kaduma läks. Sa arvasid, et ainult iludusvõistlustel osalevad tüdrukud lõpetavad piimapakil.
Hästi, paku uuesti.
Aria Montgomery kaevus nägupidi oma parima sõbranna Alison DiLaurentise murusse. „Hõrgutav,” pomises ta.
„Kas sa nuusutad muru?” hõikas Emily Fields tema selja tagant, lükates pika tedretähnilise käsivarrega oma ema Volvo luukpära ust kinni.
„Lõhnab hästi.” Aria lükkas oma roosatriibulised juuksed eemale ja ahmis sooja varaõhtust õhku. „Nagu suvi.”
Emily lehvitas emale hüvastijätuks ja kergitas igavaid teksaseid, mis ta kõhnadel puusadel rippusid. Emily oli juba pisipõnnide liigast alates võistlusujuja, ja vaatamata sellele et ta nägi Speedo trikoos suurepärane välja, ei kandnud ta kunagi midagi liibuvat või ligilähedaseltki kaunist, erinevalt ülejäänud seitsmenda klassi tüdrukutest. Seda põhjusel, et Emily vanemad nõudsid, et inimene ehitaks isiksuse üles seestpoolt väljapoole. (Kuigi Emily oli üpriski kindel, et see, et ta oli sunnitud liibuva T-särgi kirjaga IIRI TÜDRUKUD TEEVAD SEDA PAREMINI aluspesusahtli tagaossa peitma, ei olnud just iseloomu kasvatav.)
„Hei, tšikid!” Alison tuli piruette tehes läbi eesaia. Ta juuksed olid korratusse hobusesabasse seotud ja ta kandis endiselt sedasama üleskeeratud šotiruudulist maahokiseelikut, mis oli tal seljas pärastlõunasel hokivõistkonna aastalõpupeol. Alison oli ainukese seitsmendikuna juunioride meeskonda pääsenud ning vanemad Rosewoodi kooli tüdrukud sõidutasid teda koju, Cherokee Jay-Z muusikast mürtsumas, ja piserdasid Alisoni enne väljalaskmist parfüümiga üle, et ta ei lõhnaks sigarettide järele, mida nad kõik olid suitsetanud.
„Millest ma ilma jäin?” hüüdis Spencer Hastings ja hakkas Alisoni hekist läbi pugema, et teistega ühineda. Spencer elas naabermajas. Ta heitis oma pika läikiva tumeblondi hobusesaba üle õla ja võttis lillast Nalgene’i pudelist suure sõõmu. Spencerit polnud sügisel koos Aliga juunioride tiimi võetud ning ta pidi mängima seitsmenda klassi meeskonnas. Ta oli terve aasta ohjeldamatult maahokit harjutanud, et oma mängu