MГµttetute riikide aabits

Hardo Aasmäe

Hurraa! Siia raamatusse on kokku kogutud Hardo Aasmäe (1951–2014) lood maailma riikidest. Geograafiakandidaat oli veendunud, et eranditult iga riik maailmas on omal moel mõttetu. Hardo plaanis rääkida neist kõigist, ent tema varajane surm tõmbas meie auahnele üritusele kahjuks kriipsu peale. Lood ilmusid algselt kultuurilehes KesKus ajavahemikul 2003–2014, aga vabadel ruumilistel põhjustel on siinsed variandid pikemad kui lehes. Läbi mõnusa huumoriprisma – vaid Hardole omasel viisil – on tegemist ühtaegu nii hariva, silmaringi laiendava kui ka lustliku raamatuga. Head isu! Juku-Kalle Raid, raamatu koostaja

Aasmäe Hardo

MГµttetute riikide aabits

EessГµna

Mehed, miks tööd ei tehta?

Tuppa siseneval Hardo Aasmäel oli reeglina kolm varianti, kuidas seltskonda tervitada. „Mehed, miks tööd ei tehta,” küsis ta reipalt ringi vaadates tavaliselt, aga kui juhuslikult tehtigi tööd, sigines plaani kaks teist võimalikku hüüatust: a) Mehed, miks tööd tehakse? ja b) Mehed, miks vaenlasega ei võidelda?

Nagu kГµik Hardot tundnud inimesed kinnitada vГµivad, kuulusid lisaks suurele tarkusele tema juurde lahutamatult ka korralik annus musta huumorit, irooniat ning eriti just eneseirooniat. Pluss loomulikult igikestev ja igale uudishimulikule inimesele loomuomane vajadus kГµikide maailma asjade kohta oma paikapanev teooria esitada.

*

Rahutu vaimuga Hardo Aasmäe sündis 1951. aastal ning lõpetas 1969 Tallinna 20. Keskkooli ja 1974 majandusgeograafina Tartu Riikliku Ülikooli. Ülikoolis õppimise ajal toimetas Hardo komsomolis, osales aktiivselt TRÜ rahvusvaheliste suhete ringis, organiseeris matkasid ning ekspeditsioone, oli lektor ühingus „Teadus” ning käis loomulikult ka üliõpilaste ehitusmalevas. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses osales ta mitme Venemaa Kaug-Ida aladele tehtud teadusliku kompleksekspeditsiooni korraldamises.

1982. aastal kaitses Hardo Leningradi Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi. Muuseas, sõbrad pajatavad, et selsamal aastal, Brežnevi surmapäeval, sattus Aasmäe Peterburis oma kambaga restorani ning nõudis kasti šampust. Et oli üleriigiline lein, läks kelner ähmi täis:

„Kas te siis ei teagi või?”

„Mida ma ei tea?” küsis Aasmäe, kes teadis küll.

„Seltsimees Leonid Iljitš on surnud,” mämmutas kohkunud kelner.

„Väga kurb,” arvas Hardo, „aga kes see nimetatud seltsimees teile üldse oli?”

Šampuse sai Hardo kätte.

*

1974–1977 töötas Aasmäe TRÜ majandusgeograafia kateedris, 1977–1990 ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis teadustöötajana, 1989–1990 Mainori teadusdirektorina (seal oli tema põhivaldkond majanduse detsentraliseerimine ning väikeettevõtluse algatamine, ka pidas ta neil aastatel kõikjal majandusloenguid, mille kohta öeldakse siiani, et loenguid andis ta eriti andekalt), 1992–2006 TPÜ-s / Tallinna Ülikoolis dotsendina ning juhtimis- ja planeerimisnõustajana. Aastatel 1995–1996 oli ta AS-i Eesti Fosforiit nõukogu esimees. 2001. aastast oli Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige ja 2002. aastast peatoimetaja. 2009. aastast juhtis ta MTÜ-d Entsüklopeedia.

Aasmäe oli NSV Liidu rahvasaadik 1989–1991, hakates ülemnõukogus Eesti iseseisvust taotlema. Tallinna linnapea ametit pidas Aasmäe 1990–1992, 1991 juhtis ta ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimist („Aasmäe komisjoni”). Ta oli NLKP liige 1975–1990 (Hardo armastas hilisematel aastatel, 1980-ndate lõpul parteisse astunud noorte üle nalja visata: „Sel ajal, kui minusugused vilunud parteitöötajad vahtisid juba pingsalt ringi, et leida lähim prügikast, kuhu poetada parteipilet, leidus veel hunnik lolle, kes hakkasid parteisse alles astuma. Ütle nüüd!”)

Hardo oli ka Eestimaa Rahvarinde volikogu ja eestseisuse liige 1990–1991. Hiljem kuulus Hardo Keskerakonda, ent pööras peagi Savisaarega tülli, mispeale asutas koos mõttekaaslastega Arengupartei (1996).

Muidugi mäletavad kõik Hardo raadiosaateid: 1998. aastast alates kuulus