Kujuneda sunnita. MГµistmaks Jaan Kaplinskit

Thomas Salumets

Monograafias „Kujuneda sunnita. Mõistmaks Jaan Kaplinskit” vaatleb kirjandusteadlane Thomas Salumets nii avaldamata kui ka avaldatud allikaid kasutades Jaan Kaplinski elu ja loomingut, tema kujunemist inimese ja kirjanikuna, elu- ja loomingufilosoofiat ja ühendab selle kõik tervikuks „sunnita kujunemise” mõiste kui Kaplinski mõtteviisi läbiva tunnusjoone abil. Raamatu esmane eesmärk on sillutada teed Kaplinski sisemaastiku juurde, ent pilk heidetakse ka sellele keerukale kultuurilisele ja poliitilisele ümbrusele, kus Kaplinski sündis ja kasvas. Autor valgustab sel moel Kaplinski käitumise vähem nähtavaid dimensioone ja jälgib mõningaid tema kõige tähtsamaid inimsuhteid, valikuid ja huvisid nii isiklikus kui ka avalikus elus. Thomas Salumets on eesti päritolu kanada kirjandusteadlane, Vancouveri Briti Columbia ülikooli kirjandusprofessor. Ta on olnud Balti Uuringute Edendamise ühingu esimees ja ajakirja Journal of Baltic Studies peatoimetaja. 2015. aasta maikuus valiti Salumets TÜ audoktoriks. Oma teadusuuringutes on Salumets tegelenud Liivimaaga seotud saksa autorite F.M. Klingeri ja J.M.R. Lenzi loominguga, oma õppetöös ja kirjutistes on ta järjepidevalt tutvustanud eesti kirjandust, nt J. Krossi, V. Luige, T. Õnnepalu, U. Masingu, S. Oksaneni jt loomingut.

Originaali tiitel:

Thomas Salumets

Unforced Flourishing:

Understanding Jaan Kaplinski

McGill-Queen’s University Press

2014

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital

Toimetanud Ele SГјvalep

Kujundanud Mari Kaljuste

© McGill-Queen’s University Press 2014

В© TГµlge eesti keelde. Kersti Unt, 2016

ISBN 978-9985-3-3592-5

ISBN 978-9985-3-3653-3 (epub)

Kirjastus Varrak

Tallinn, 2016

www.varrak.ee

www.facebook.com/kirjastusvarrak

TrГјkikoda OГњ Greif

Ellenile

Tänuavaldused

Käsikirja mustandit on selle mitmesugustes järkudes lugenud paljud sõbrad ja kolleegid, kes on teinud selle kohta hindamatuid märkusi ja mind julgustanud. Eriti abivalmilt ja lahkelt kulutasid oma aega käsikirjale Riina Tamm, Alan Matheson, Klaus Petersen ja Marketa Goetz-Stankiewicz. Väärtuslikku informatsiooni sain ka paljudelt teistelt, kes oma teadmisi minuga lahkelt jagasid; iseäranis tänan Arne Merilaid, samuti Sirje Oleskit, Trevor Carolani, Mare Lõhmust, Vallo Keppi, Sirje Kiini, Sam Hamilli, Gary Snyderit, Ilse Lehistet, Ain Kaalepit, Küllike Kaplinskit, Lauris Kaplinskit, Rutt Hinrikust, Leena Karlströmi, Marju Lauristini, Viivi Luike, Sara Mall-Johanit, Külliki Kuuske, Hando Runnelit, Fiona Sampsonit, Anti Talurit, Rein Veidemanni, Aksel Tamme, Veljo Tormist, Armula ja Ants Järve, Vamik Volkanit, Andres Ehinit ja Raphaël Gianelli-Merianot. Abi eest käsikirja toimetamisel olen tänulik Julija Šukysele. Tuhat tänu ka Alar Madissonile, Pertti Nisonenile ja Marko Vainule, kes loovutasid fotosid, ning Sara Mall-Johanile, kes jagas minuga oma meenutusi Jaan Kaplinskist ja mõtteid oma kaunist skulptuurist, mida Jaan Kaplinski nii poeedi kui inimesena on inspireerinud. Toetuse, aja ja vahendite eest olen tänulik sellistele asutustele nagu Kanada Sotsiaal- ja Humanitaarteaduste Uurimisnõukogu (Social Sciences and Humanities Research Council of Canada), Briti Columbia Ülikool (University of British Columbia), Eesti Kirjandusmuuseum Tartus, Eesti Televisioon, Eesti Filmiarhiiv Tallinnas, California Ülikool Davises (University of California, Davis), Uku Masingu arhiiv Tartus ja Washingtoni Osariigi Ülikool (Washington State University). Lõpuks tahaksin tänada Jaan Kaplinskit ja Tiia Toometit, kes lahkelt ja kannatlikult lubasid mul sekkuda oma ellu. Ma ei tarvitse ehk öeldagi, et selle raamatu olemasolu eest võlgneme tänu ennekõike neile. Olen tänulik nende abi, usalduse ja heatahtliku suhtumise eest raamatu „Kujuneda sunnita. Mõtestades Jaan Kaplinskit” koostamisse. Tänan veel ka raamatu neid anonüümseid lugejaid, kellelt tuli konstruktiivset kriitikat ja väärtuslikke ettepanekuid, ning kirjastuse McGill-Queen’s University Press er