Haldjate elu

Muriel Barbery

Muriel Barbery „Haldjate elu” on müstiline lugu kahest üleloomulike võimetega orvust Mariast ja Clarast. Maria elab Prantsusmaal Burgundia üksildases külas ja ta suudab kõneleda loodusega. Clara kasvab üles Itaalias Abruzzo mägikülas ja on ebatavalise muusikaandega. „Haldjate elu” on justkui muinasjutt ja samas fantaasiakirjandus, ent eelkõige on see igavikuline lugu hea ja kurja võitlusest. Romaani tegevus kulgeb määratlemata ajas, oma rolli mängivad müüdid, legendid ja rahvauskumused. Barbery lopsakas stiil on viimseni lihvitud ja keel kohati arhailise maiguga. 1969. aastal Marokos sündinud prantsuse kirjanik ja filosoofiaõppejõud Muriel Barbery on avaldanud kolm romaani. Eesti keeles on kirjastuselt Varrak ilmunud „Siili elegants” (2012), tõlkijaks Indrek Koff.

Muriel Barbery

Haldjate elu

SГ©bastienile

Artyle, Elenale, Miguelile, Pierre’ile ja Simonale

Burgundia

Oru talu

Maria Faure

AndrГ© Faure, tema isa, talunik

Rose Faure, tema ema

Eugénie ja Angèle, André vanatädid

Jeannette ja Marie, Rose’i vanatädid

Marcelot’ talu

EugГЁne Marcelot, talunik

Lorette Marcelot, tema naine

KГјlarahvas

Isa François, küree

Jeannot, postiljon

Paul-Henri ehk Ripol, sepp

LГ©on Saurat, talunik

LГ©on ja Gaston-ValГ©ry, tema pojad

Henri Faure ehk Riri, metsavaht

Jules Lecot ehk Julot, külavanem ja teeparandustööde juht

Georges Echard ehk Chachard, sadulsepp

Abruzzo

KГјree majapidamine

Clara Centi

Isa Centi, Clara kasuisa, Santo Stefano kГјree

Alessandro Centi, kГјree noorem vend, Pietro Volpe sГµber

Vana majapidajanna

KГјlarahvas

Paolo ehk Paolino, karjane

Rooma

Villa Acciavatti

Gustavo Acciavatti, Maestro

Leonora Acciavatti, tema naine, sГјndinud Volpe

Petrus, veider kannupoiss

Villa Volpe

Pietro Volpe, kunstikaupmees, Gustavo Acciavatti naisevend

Roberto, tema isa

Alba, tema ema

Leonora, tema Гµde

Villa Clemente

Perekond Clemente, rikkad patriitsid

Marta, vanem peretГјtar, Alessandro armastatu

Teresa, noorem peretГјtar, klaverivirtuoos

Rooma Kapitoolium

Raffaele Santangelo, Rooma valitseja

Udumaailm

Udukonsiiliumi juht (halli hobuse/jänese kujul)

Udupaviljoni vaht (valge hobuse/metssea kujul)

Marcus ja Paulus, Gustavo Acciavatti ja Petruse sГµbrad

Aelius, vaenlaste juht

SГњNNID

TГјdruk Hispaaniast

Tüdruk veetis põhiosa jõudeajast okste vahel. Kui ei teatud, kust teda leida, mindi puude juurde, esmalt põhjapoolse varjualuse kohal kõrguva suure pöökpuu juurde, mille okstes talle meeldis talutoimetusi jälgides unistada; seejärel vana pärna juurde küree aias, jahedatest kividest laotud madala müüri taga, ning viimaks – enamasti talviti – orus kasvavate tammede juurde naaberpõllust läänes, kus järsult langevale nõlvale oli istutatud kolm kaunimat isendit kui kusagil mujal nende mail. Tüdruk kükitas puude otsas kogu aja, mil tal õnnestus õppimisest, söömaaegadest ja jumalateenistustest koosnevast külaelust kõrvale hoida, ja kutsus vahel seltsi mõned mängukaaslased, kes imetlesid okste vahele üles seatud kergeid platvorme ja veetsid seal lobisedes ja naerdes vahvaid päevi.

Ühel õhtul, kui ta istus keskmise tamme madalal oksal ja org täitus varjuga ning ta teadis, et peagi tullakse teda otsima, et ta tuppa sooja viia, otsustas ta hoopis otse üle heinamaa naabri lambaid tervitama minna. Ta astus tärkavasse uttu. Tüdruk tundis iga rohumätast maalapil, mis jäi tema isa talu küngaste ja Marcelot’ maade vahele; ta võinuks silmad sulgeda ja leida tee põllukonaruste, ojakõrkjate, teekivide ja laugjate nõlvade kalde järgi, nagu seadnuks ta samme taevatähtede järgi; selle asemel, ja ühtlasi ühel iseäralikul põhjusel, ajas ta need hoopis pärani lahti. Vaevu mõne sentimeetri kaugusel udus kõndis keegi, kelle lähedus tema südant veidralt pitsitas, nagu oleks süda krussi tõmbunud ja sünnitanud imelikke pilte