Haldjate elu
Muriel Barbery
Muriel Barbery „Haldjate elu” on müstiline lugu kahest üleloomulike võimetega orvust Mariast ja Clarast. Maria elab Prantsusmaal Burgundia üksildases külas ja ta suudab kõneleda loodusega. Clara kasvab üles Itaalias Abruzzo mägikülas ja on ebatavalise muusikaandega. „Haldjate elu” on justkui muinasjutt ja samas fantaasiakirjandus, ent eelkõige on see igavikuline lugu hea ja kurja võitlusest. Romaani tegevus kulgeb määratlemata ajas, oma rolli mängivad müüdid, legendid ja rahvauskumused. Barbery lopsakas stiil on viimseni lihvitud ja keel kohati arhailise maiguga. 1969. aastal Marokos sündinud prantsuse kirjanik ja filosoofiaõppejõud Muriel Barbery on avaldanud kolm romaani. Eesti keeles on kirjastuselt Varrak ilmunud „Siili elegants” (2012), tõlkijaks Indrek Koff.
Muriel Barbery
Haldjate elu
SГ©bastienile
Artyle, Elenale, Miguelile, Pierre’ile ja Simonale
Burgundia
Oru talu
Maria Faure
AndrГ© Faure, tema isa, talunik
Rose Faure, tema ema
Eugénie ja Angèle, André vanatädid
Jeannette ja Marie, Rose’i vanatädid
Marcelot’ talu
EugГЁne Marcelot, talunik
Lorette Marcelot, tema naine
KГјlarahvas
Isa François, küree
Jeannot, postiljon
Paul-Henri ehk Ripol, sepp
LГ©on Saurat, talunik
LГ©on ja Gaston-ValГ©ry, tema pojad
Henri Faure ehk Riri, metsavaht
Jules Lecot ehk Julot, külavanem ja teeparandustööde juht
Georges Echard ehk Chachard, sadulsepp
Abruzzo
KГјree majapidamine
Clara Centi
Isa Centi, Clara kasuisa, Santo Stefano kГјree
Alessandro Centi, kГјree noorem vend, Pietro Volpe sГµber
Vana majapidajanna
KГјlarahvas
Paolo ehk Paolino, karjane
Rooma
Villa Acciavatti
Gustavo Acciavatti, Maestro
Leonora Acciavatti, tema naine, sГјndinud Volpe
Petrus, veider kannupoiss
Villa Volpe
Pietro Volpe, kunstikaupmees, Gustavo Acciavatti naisevend
Roberto, tema isa
Alba, tema ema
Leonora, tema Гµde
Villa Clemente
Perekond Clemente, rikkad patriitsid
Marta, vanem peretГјtar, Alessandro armastatu
Teresa, noorem peretГјtar, klaverivirtuoos
Rooma Kapitoolium
Raffaele Santangelo, Rooma valitseja
Udumaailm
Udukonsiiliumi juht (halli hobuse/jänese kujul)
Udupaviljoni vaht (valge hobuse/metssea kujul)
Marcus ja Paulus, Gustavo Acciavatti ja Petruse sГµbrad
Aelius, vaenlaste juht
SГњNNID
TГјdruk Hispaaniast
Tüdruk veetis põhiosa jõudeajast okste vahel. Kui ei teatud, kust teda leida, mindi puude juurde, esmalt põhjapoolse varjualuse kohal kõrguva suure pöökpuu juurde, mille okstes talle meeldis talutoimetusi jälgides unistada; seejärel vana pärna juurde küree aias, jahedatest kividest laotud madala müüri taga, ning viimaks – enamasti talviti – orus kasvavate tammede juurde naaberpõllust läänes, kus järsult langevale nõlvale oli istutatud kolm kaunimat isendit kui kusagil mujal nende mail. Tüdruk kükitas puude otsas kogu aja, mil tal õnnestus õppimisest, söömaaegadest ja jumalateenistustest koosnevast külaelust kõrvale hoida, ja kutsus vahel seltsi mõned mängukaaslased, kes imetlesid okste vahele üles seatud kergeid platvorme ja veetsid seal lobisedes ja naerdes vahvaid päevi.
Ühel õhtul, kui ta istus keskmise tamme madalal oksal ja org täitus varjuga ning ta teadis, et peagi tullakse teda otsima, et ta tuppa sooja viia, otsustas ta hoopis otse üle heinamaa naabri lambaid tervitama minna. Ta astus tärkavasse uttu. Tüdruk tundis iga rohumätast maalapil, mis jäi tema isa talu küngaste ja Marcelot’ maade vahele; ta võinuks silmad sulgeda ja leida tee põllukonaruste, ojakõrkjate, teekivide ja laugjate nõlvade kalde järgi, nagu seadnuks ta samme taevatähtede järgi; selle asemel, ja ühtlasi ühel iseäralikul põhjusel, ajas ta need hoopis pärani lahti. Vaevu mõne sentimeetri kaugusel udus kõndis keegi, kelle lähedus tema südant veidralt pitsitas, nagu oleks süda krussi tõmbunud ja sünnitanud imelikke pilte