Aegu ammuseid

JГјri V. Grauberg

Monika Rahuoja-Vidman

Aastad mööduvad kiiresti, seda teavad kõik. Vahel on aga nii mõnus minna ajas veidike tagasi, kas siis oma noorpõlve või lapseikka, et meenutada, kuidas oli elu siis, kui meie Eesti oli veel osake suurest liidust ja aegadest, mil Eestist sai taas vabariik. Ka tol ajal elasid inimesed oma elu – tegid tööd, armastasid ja armukadetsesid.... Midagi tolleaegset ei ole uus tänapäevalgi – seda kinnitavad neist aegadest jutustavad, kergelt humoorikad, aastate jooksul kirjutatud lood. „Aegu ammuseid“ on Jüri v. Graubergi ja Monika Rahuoja-Vidmani neljas ühiselt kirjutatud raamat, kuid pole mingil moel seotud nende kirjutatud triloogiaga „Viirus“-“Tõbised“-“Ravi“.

Vidman Monika; Grauberg, JГјri

Aegu ammuseid

Käesolev e-raamat sisaldab autoriõigusega kaitstud materjale ja kogu e-raamatu sisu on autorikaitse objekt. E-raamatu kasutamine on lubatud üksnes autoriõiguste omaniku poolt lubatud viisil ning tingimustel.

Tingimused e-raamatu kasutamiseks:

1.В Kogu e-raamatu sisu on autoriГµigustega kaitstud. KГµik Гµigused reserveeritud;

2.В E-raamat on mГµeldud Гјksnes isiklikuks kasutamiseks;

3.В E-raamatu osaline vГµi kogu sisu paljundamine mis tahes kujul on keelatud, va isiklikuks kasutamiseks e-raamatu digitaalses exlibrises fikseeritud e-raamatu omaniku poolt;

4. E-raamatust või selle üksikutest osadest võib teha isiklikuks tarbeks väljatrükke üksnes e-raamatu digitaalses exlibrises fikseeritud e-raamatu omanik, e-raamatu kopeerimine ja kolmandatele isikutele jagamine ei ole lubatud;

5.В E-raamatu vГµib alla laadida ning salvestada oma arvutisse Гјksnes e-raamatu digitaalses exlibrises fikseeritud e-raamatu omanik;

Keelatud on e-raamatust kõrvaldada omandiõigust tähistavaid märke, etikette või muid e-raamatu märke.

VASTUTUS

Autoriõigusega kaitstud e-raamatu mittesihipärane kasutamine või omavoliline turustamine on ebaseaduslik ja on aluseks kahjunõude esitamisele. E-raamatu väljaandja ja levitaja ei vastuta kahju eest, mis tuleneb e-raamatu väärast kasutamisest.

Kasutades käesolevat e-raamatut nõustute automaatselt eespool toodud tingimustega.

OMA ISSI

"On ikka üks opakas plika!" mõtles Ragnar Aidalepp, kui tema nooruke korterinaaber juba mitmendat-setmendat korda ühte ja sama "Kukerpillide" plaati kruttis. "Leierdab need laulud ära ja siis kurdab kindlasti jälle, et tal pole ühtegi heade lugudega plaati, mida kuulata."

Ragnar tõusis ärritunult diivanilt, kuhu ta end mõnusalt lebotama oli seadnud ja keeras telekale häält juurde, sest läbi õhukese paneelseina kostuvad "Kukerpillid" tahtsid "Aktuaalse Kaamera" diktori vägisi valjuhäälselt üle laulda. Tal ei olnud midagi "Kukerpillide" kui ansambli vastu, kuid alalõpmata ühte ja sama plaati ta ka kuulata ei tahtnud. Üldse oli noormehe arvates suur viga, et ta siia Lepassaare sovhoosi tööle ja elama tulles oli vastu võtnud selle väikese toa. Majas, kus ta nüüd elas, olid küll kõigi mugavustega korterid, kuid nii mõneski korteris elas koos kaks, või isegi kolm peret. Ja nii pidi see kestma niikaua, kuni kaks sealsamas kõrval ehitatavat paneelmaja valmis saavad. Nii juhtuski, et Ragnargi oli sunnitud kahetoalist kõigi mugavustega korterit jagama sovhoosis raamatupidajana töötava, kahekümne kahe aastase sportliku ja igatpidi traksis Virve Ellamiga. Kas Virve spordiga tegeles, seda Ragnar ei teadnud, kuid naabrinaise krapsakas olek andis tunnistust tema spordilembusest ja lausa pakatavast elujõust. Traksis ja hakkaja oli ta aga igasuguse kahtluseta, sest juba samal päeval, kui Ragnar Aidalepp oma tuppa sisse oli kolinud ja vähese mööbli paika jõudnud panna, oli Virve tema toa uksele ilmunud, end tutvustanud ning Ragnari viivitamatult oma hästisisustatud tuppa kohvi jooma kutsunud. Ragnar tundis end isegi veidi meelitatuna ja oli kutse muidugi rõõmsalt vastu võtnud ning veetnud naabri toas mõnusa õhtupooliku. Kuivõrd Ragnar armastas napsuklaasi taga istudes mõnikord lõõpida ja isegi lorijuttu rääkida, siis jut