Valge varese anatoomia

Andrea Portes

Ämblikusupp. Just see on Anika seestpoolt. Aga ta varjab seda hoolega. Üks vale samm ja Becky Vilhauer, kooli kõige populaarsem tüdruk, muudab ta elu maapealseks põrguks. Nii et kui endine üksiklane Logan McDonough ilmub ühel ilusal septembrikuul kooli kuumema, lahedama ja saladuslikumana kui kunagi varem, teab Anika kindlalt, et ei saa endale seda suhet lubada. Oleks täiesti hullumeelne mingi veidriku pärast oma positsioon prügikasti saata. Mis sest, et see veidrik on nüüd unistuste prints ja tema üksiklasestaatus ilmselgelt ta segase koduse olukorra süü. Andrea Portese kurbnaljakas keskkoolilugu on lõbus ja kaasahaarav, kuid selle tume allhoovus tabab valusalt nagu hoop kõhtu.

Andrea Portes

Valge varese anatoomia

Autori märkus

See romaan pГµhineb minu keskkooli Гјheksandas klassis juhtunul. Soovin, et saaksin tollesse aega tagasi minna ja edastada endale selle sГµnumi.

1

Sõtkun kiiresti-kiiresti-kiiresti, see hetk on käes. Üks neid filmilikke hetki, millest arvad, et sinuga neid kunagi ei juhtu, aga siis ikkagi juhtub ja nüüd on see hetk käes.

Sõtkun kiiresti-kiiresti-kiiresti, see on mu ainus võimalus seda hetke peatada. See on koht, kus tundub, et kõik läheb kohutavalt valesti ja lootust ei ole, aga kuna see on film, siis ikkagi on lootust ning ees on üllatus, mis muudab kõik, kõik hingavad kergendatult ja pääsevad koju ja tunnevad end hästi ja jäävad võib-olla autos magama.

Sõtkun kiiresti-kiiresti-kiiresti, see hetk on käes, see on hetk, mida ma mäletan oma ülejäänud öödel ja päevadel ja lakke vaadates. Üle selle künka ja järgmisest alla, nende puude vahelt läbi ja koolist mööda.

Sõtkun kiiresti-kiiresti-kiiresti, see hetk on käes, selleks ajaks, kui sinna jõuan, on näha tulesid, mis vilguvad siniselt, punaselt, valgelt, siniselt, punaselt, valgelt, siniselt, punaselt, valgelt, väikesed sõõrid, mida lõikavad läbi sireenid, ja sa arvad, et suudad seda peatada, ent muidugi ei suuda, kuidas sa võisid seda üldse arvata?

Sõtkun kiiresti-kiiresti-kiiresti, see hetk on käes.

See hetk on käes ja on juba hilja.

2

Te ei usu elu sees, mis juhtus. Okei. Alustame siis algusest.

Logan McDonoughi isa ostis talle mopeedi. See oli esimene asi.

Oletame, et Logan oleks ilmunud kümnenda klassi esimesel koolipäeval Lincolni Nebraska Poundi keskkooli, kuhu ta polnud varem jalgagi tõstnud, oma mustal mopeedil mustas mod-riietuses ja musta mod-soenguga. Ta oleks olnud pomm. Isegi kooli populaarseim tüdruk Becky Vilhauer, teise nimega Darth Vader, oleks minestanud.

Aga Logan käis siin ka varem, üheksandas klassis. Kui ta oli nohik.

Nii et saate isegi aru, et tema käitumine oli täiesti ebaseaduslik.

Ei saa lihtsalt millalgi mai ja augusti vahel otsustada, et muudad kogu oma identiteeti, teed hüppe friigist lahedaks tüübiks, hangid endale süsimusta soengu, tõmbad jalga süsimustad teksad, võtad kakskümmend naela maha ja sõidad Vespaga. Mitte mingil juhul. See on täiega reeglite vastu ja kõik teavad seda.

Oh seda jultumust! Becky Vilhauer ei kavatsenud seda niisama jätta. Tean seda, sest Becky oli otse minu kõrval, kui Logan kooli juurde jõudis, ja te oleksite pidanud nägema, kuidas ta suu ammuli vajus. Ta oli tõsiselt tige.

Kui te panete imeks, mida tegin mina otse Becky ehk mustade jõudude kõrval, siis olin seal põhjusel, et olen siinses hierarhias kohal number kolm. Mul pole vähimatki lootust oma positsiooni parandada – miks, sellest räägin hiljem. Ent number kolmeks ma jään ning nagu mulle pidevalt meelde tuletatakse, on mul vedanud, et sellelgi kohal olen.

Number ühe ja kolme vahel on Shelli Schroeder. Number kaks. Shelli on mu parim sõbratar, kuigi ta on paras lipakas. Ta rääkis mulle midagi, mille oleksin otsemaid tahtnud unustada, ning nüüd räägin ma teile ja ka teie soovite, et poleks seda kuulnud. Ta on paras ameleja ja teeb keskkooli rocker’itega koguni seda vana sisse-välja värki. Nagu jumala tihti. Ükskord ütles ta mulle, et Rusty Beck olla öelnud, et Shellil