Purustatud Гµhuloss
Stieg Larsson
Göteborgi haigla erakorralise meditsiini osakonda tuuakse kaks raskelt vigastatud inimest. Üks neist on topeltmõrva eest tagaotsitav Lisbeth Salander. Tal on peas eluohtlik kuulihaav ja teda tuleb otsekohe opereerida. Teine on Aleksander Zalatšenko – vanem mees, keda Lisbeth Salander on kirvega löönud… Millenniumi-sarja kolmas ja viimane raamat jätkub sealt, kus "Tüdruk, kes mängis tulega" lõppes. Lisbeth Salander jäi ellu, kuid tema probleemid pole kaugeltki möödas. Leidub tugevaid jõude, kes tahavad Lisbeth Salanderi lõplikult vaikima sundida… "Purustatud õhuloss" on viimane osa Stieg Larssoni Millenniumi – triloogiast, mille tõlkeõigused on müüdud 25 riiki ning mis oli 2009. aastal Euroopas müüduim romaanisari. Sarjast on tehtud ka menukad filmid Mikael Nyqvisti ja Noomi Rapace´iga peaosades.
Stieg Larsson
Purustatud Гµhuloss
I OSA
VAHEJUHTUM KORIDORIS
8. – 12. aprill
Ameerika kodusõjas osales hinnanguliselt umbes kuussada naist. Sõtta olid nad läinud meesteks riietunult. Hollywoodil on seoses sellega osa kultuuriloost kahe silma vahele jäänud – või on lugu äkki ideoloogiliselt tülikas? Ajalookirjutajatel on alati olnud probleem, kuidas suhtuda sugudevahelisi piire eiravatesse naistesse, ja kuskil mujal pole see piir nii terav kui sõja ja relvade kasutamise küsimustes.
Ajalugu antiigist tänapäevani tunneb aga arvukalt lugusid naisvõitlejatest – amatsoonidest. Tuntuimad näited pääsevad ajalooraamatutesse, kui tegemist on „kuningannadega” ehk valitseva klassi esindajatega. Poliitiline troonijärglus (kui ebamugav see ka pole) paigutab teatud ajaperioodide järel ikka mõne naise troonile. Kuna sõjad pole seotud sooga, vaid toimuvad ka siis, kui maad juhtub valitsema naine, siis peavad ajalooraamatud vahel kirjutama ka sõjakuningannadest, kes olid sunnitud käituma nagu Churchill, Stalin või Roosevelt. Näiteks Assüüria riigi rajanud Ninive Semiramis ja inglaste üht verisemat ülestõusu Rooma riigi vastu juhtinud Boudicca.Viimase auks kõrgub muuseas Big Beni vastas Thamesi jõe silla juures ka mälestusmärk. Mine vaatama, kui juhtud sealkandis olema.
Seevastu on ajalooraamatud Гјsnagi sГµnaahtrad nende naissГµdalaste koha pealt, kes sГµdisid tavaliste sГµduritena, kuulusid rГјgementide koosseisus lahinguГјksustesse ja vГµitlesid vaenlase vastu meestega samades tingimustes. Ometigi on selliseid alati olnud. Pea Гјhtegi sГµda pole peetud naiste osavГµtuta.
1.В peatГјkk
Reede, 8. aprill
ÕDE HANNA NICANDER äratas doktor Anders Jonassoni. Kell oli peaaegu pool kaks öösel.
„Mis on?” küsis arst unesegaselt.
„Helikopter tuleb. Kaks patsienti. Üks vanem mees ja üks noor naine. Naisel on kuulihaavad.”
„Ahah,” ütles Anders Jonasson väsinult.
Ta oli nüüd täiesti ärkvel, kuigi oli tukastanud vaid pool tundi. Ta oli Göteborgi Sahlgrenska haigla erakorralise meditsiini osakonna valvearst. Õhtu oli olnud kohutavalt väsitav. Alates tema vahetuse algusest eelmisel õhtul kell kuus oli haiglasse toodud neli Lindome lähedal laupkokkupõrkesse sattunud inimest. Neist üks oli kriitilises seisundis ja suri varsti pärast haiglasse jõudmist. Ta oli ravinud ühes Avenüü restorani köögis toimunud õnnetuses keeva veega jalad ära kõrvetanud ettekandjat ning päästnud nelja-aastase poisi elu, kes pärast mänguauto ratta allaneelamist lämbuma hakkas. Lisaks sellele jõudis ta plaasterdada jalgrattaga kraavi sõitnud teismelist tüdrukut. Teedevalitsus oli pidanud paremaks jalgrattatee lõppu mingi kraav kaevata ja keegi oli sinna paigutatud hoiatusmärgid auku visanud.
Tüdrukule tehti näkku neliteist õmblust ja hiljem on tal vaja kaht uut esihammast. Jonasson õmbles kinni ka tüki pöidlast, mille keegi innukas meistrimees kogemata maha oli hööveldanud.
Kella üheteistkümne paiku hakkas kiireloomuliste patsientide arv vähenema. Ta tegi ringkäigu ja kontrollis haiglasse jäetud haigete olukorda, läks siis puhkeruu