Bal-Sagothi jumalad
Robert E. Howard
Fantaasiakirjanduse looja Robert E. Howardi jutukogu, mille kangelaseks on 11. sajandi iiri sõdalane ja lindprii Must Turlogh Dubh OBrien, keda peetakse barbar Conani, Solomon Kanei ja kuningas Kulli kõrval üheks Howardi enimõnnestunud tegelaskujuks. Lisaks luust ja lihast ning raudsete käsivartega vaenlastele, kes ülima osavusega erinevaid terariistu kasutavad, peab Must Turlogh vastu astuma allakäinud impeeriumi muistset nõidust kasutavale hirmuäratavale võlurile ja võitlema koos legendaarse iiri ülemkuninga Brian Boruga Clontarfi lahingus, mille käiku jälgib surma- ja sõjajumal Odin ise.
Orpheuse Raamatukogu:
1/2011 – H. P. Lovecraft «Hullumeelsuse mägedes»
2/2011 – Charles Stross «Palimpsest»
Orpheuse Raamatukogu
Orpheuse Raamatukogu on kirjastuse Fantaasia uus sari, mida paneb kokku ulmekirjanduse ekspert Raul Sulbi. Sari keskendub lühiromaanide ja jutukogude tõlkimisele ning väljaandmisele. Meie avaldamisplaanis on põnevaid ja kirjanduslooliselt olulisi tekste 19. sajandist ja 20. sajandi esimestest kümnenditest, millel suuresti rajaneb tänapäevane fantastika. Kuid me anname välja ka lühiproosat ulmekirjanduse kuldajastust ning sellele järgnenud 20. sajandi teise poole kümnenditest. Erilisel kohal sarjas on moodsa, just praegu ilmuva uue ja värske ulmekirjanduse eestindamine. Orpheuse Raamatukogu ei tee vahet ulmekirjanduse alaliikidel: meie sarjas on oma koht nii teaduslikul fantastikal, fantaasia- kui ka õuduskirjandusel.
Vana-Kreeka laulik ja poeet, «Laulude Isaks» kutsutud ning osa allikate järgi inimkonnale kirjakunsti õpetanud Orpheus ulmesarja nimes peaks lisaks kaunite kunstide nauditavale ettekandmisele viitama ka võimele külastada armastuse nimel lisaks meile hästi tuntud maailmale ka teistsuguseid, teispoolsusse jäävaid fantastilisi reaalsusi ja ulmelisi maastikke ning neis nähtust lugusid ja laule esitada. Pisut müstilise, prohvetliku ning erakliku, aga samas üliinimlike võimetega kangelasena sobib Orpheuse nimi märgistama ideaalselt üht väärtkirjanduse ambitsiooni ning laia temaatilise haardega ulmesarja.
TГ•MMU MEES
«Sest see on mõõkade tõmbamise öö, ning paganlike hordide maalitud torn kaldub meie vasarate, leekide ja köite all, kaldub pisut ja langeb siis.»
В В В В Chesterton
Torkiv tuul kihutas tuiskavat lund takka. Murdlainetus mürises Sarja koostaja Raul Sulbi kaljusel kaldal ning taamal oigasid lakkamatult pikad tinajad vahulained. Hallis päikesetõusus, mis üle Connachti ranna libises, rühkis üksik kalur, sama karm mees kui maa, mis teda kandis. Ta jalgade ümber olid mähitud rohmakalt pargitud nahad; ainsa riietusesemena kattis napilt keha hirvenahk. Muid rõivaid tal ei olnud. Kui ta tuimalt piki kallast kõmpis, kibeda külma suhtes sama tundetu kui pulstunud metsloom, kellena ta esmapilgul paistis, jäi ta äkki seisma. Langeva lume ja hõljuva mereudu looride varjust ilmus välja veel üks mees. Kaluri ees seisis Turlogh Dubh.
See mees oli ligi peajagu pikem kui jässakas kalur ning tal oli sõjamehe hoiak. Talle heidetud pilk ei saanud jääda põgusaks, vaid iga mees ja naine, kes Turlogh Dubhi nägi, jäi teda pikemalt silmitsema. Ta oli kuue jala ja ühe tolli pikkune ning esialgne mulje kõhnusest kadus lähemal uurimisel. Ta oli suur, ent sihvakas, laiade õlgade ja vägeva rinnakorviga. Ta oli küll vilajas, kuid tugev, ühendades endas pulli jõudu pantri nõtke kiirusega. Iga väiksemgi liigutus peegeldas seda teraskindlat koordinatsiooni, mis teeb mehest ülihea võitleja. Turlogh Dubh – Must Turlogh – kuulus kunagi O’Brieni klanni. Mustad olid ta juuksedki ning tõmmu ta jume. Raskete tumedate kulmude alt hiilgasid kuumad vulkaanisinised silmad. Ning ta paljaksaetud näos oli midagi tumedate mägede või kesköise ookeani süngusest. Nagu kalurgi, oli ka tema osa sellest metsikust maast.
Peas kandis ta visiirita kiivrit, millel polnud ei tutti ega sümbolit. Kaelast poole reieni kaitses teda liibuv must rõngassärk. Põlvini ulatuv kilt, mida ta turvise a