Rein Kasela Veinireisid Euroopa kuulsaimatesse veinipiirkondadesse ja parimatesse veinimajadesse

Rein Kasela

Selle aasta olulisem veiniraamat on Rein Kasele Veinireisid. Rein Kasela, meie veinimaailma grand old man on kirjutanud enda kogemustele toetudes raamatu veinist, veinimõisatest ja inimestest, kellega ka on sellel teel kohtunud. Rein Kasela on sommeljee, veinikoolitaja ja veinikaupmees, kelle panust Eesti veinikultuuri arendamises on raske üle hinnata. Reinu võib pidada kõigi Eesti sommeljeede isaks. Kui tema sommeljeede assotsiatsiooni presidendiks olemise aeg otsa sai, nimetasid Eesti sommeljeed Rein Kasela oma organisatsiooni auliikmeks. Armastus veini vastu on teda viinud paljudesse veinimaadesse. Selle raamatu kaante vahele on kokku kogutud lood tema kõige olulisematest, toredamatest ja meeldejäävamatest veinirännakutest Prantsusmaale, Itaaliasse ja Austriasse. „ Vein ei ole mitte ainult alkohol, vaid selle kaudu saab osa ka veinimaade kultuurist, vein on teejuht nende maade ajaloo, traditsioonide ja kommete juurde. Uute veinide, valmistusviiside või maitsetega tutvudes tahan alati teada, miks on need just sellised nagu nad on. Vastuseid otsides jõuab sügavate ajalooliste ja kultuuriliste läteteni, sest inimtegevuse kõik aspektid on omavahel tihedalt seotud. On üllatav, kui mitmesugused sündmused ja asjaolud on läbi aegade veinitegemist mõjutanud. Miks-küsimus on saatnud mind ka kõikidel veinireisidel. Kui tunned asja vastu sügavamat huvi, saad ka rohkem teada, kui lähed niisama veini maitsma, jääb suhe pinnaliseks. Ja kuna Euroopa kultuur on meile lähedane, oleme ju osa sellest, olen oma veinireiside ja suuremas osas ka veinikaubandusega jäänud Euroopasse – tunnetan seda kultuuri lähemalt, sellele kuulub minu süda“. Rein Kasela

Champagne

Miljonid maa all

Sõna “Champagne” manab silme ette sädelevad mullid, glamuuri ja hulgaliselt legende ning kutsub end külastama. Seda olen teinud mitmel korral ja plaanin ikka veel sinna minna. Reimsi linna sattusin esimest korda juba 1991. aasta Tour de France’i kohtunikuna Dijoni-Reimsi etapi finišis ja mäletan, et õhtusöögi ajal tutvustati meile ka šampanjasid.

Järgmine kord külastasin Champagne’i 2002. aastal seoses sommeljeede Euroopa meistrivõistlustega Reimsis Ruinarti šampanjamajas. Meie äsja tunnustatud Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni nimel läks võistlema Margus Linkgreim. Mina esindasin presidendina meie assotsiatsiooni ja tegutsesin ka kohtunikuna.

Ruinarti šampanjamaja oli tollal iseseisev ja tema šampanjade kvaliteeti hinnati kõrgelt. Kõige enam avaldasid muljet nende keldrid – crayères. Seal küpsevad šampanjapudelid, ent seal toimuvad ka uhked tseremooniad ja kontserdid – suurepärane akustika pakub erilisi elamusi. Kahjuks ei saa keldris kaua olla, sest keskmine temperatuur on 11 kraadi ringis ja lisaks on väga niiske.

Nagu šampanjamajale ikka kombeks, oli kõik väga suursugune. Võistluste vahepeal pakuti aperitiivi vähemalt paar tundi ja valgetes kinnastes kelnerid kallasid aga kogu aeg magnum’itest jooki juurde.

Praegused ЕЎampanjakeldrid on kunagised kaevandusЕЎahtid, mis tekkisid 1. sajandil e.m.a, kui roomlased Julius Caesari juhtimisel selle piirkonna vallutasid ja rajasid sinna oma kindlustatud linna.

Praegused šampanjakeldrid on kunagised kaevandusšahtid, mis tekkisid 1. sajandil e.m.a, kui roomlased Julius Caesari juhtimisel selle piirkonna vallutasid ja rajasid sinna oma kindlustatud linna. Vajaliku ehituskivi saamiseks kaevati maasse 5-meetrise läbimõõduga altpoolt laienevad kaevutaolised šahtid. Maa peal, katuse all vihma eest varjul kriidi-lubjasegused plokid kivistusid ja need laoti müüriks. Selle oskuse olid roomlased õppinud oma vallutuskäikudel Egiptuses. 15. sajandil saadi samal moel ehitusmaterjali Reimsi linna laiendamiseks. Ühtekokku uuristati maa sisse ligi 120 “kaevu”, mis ulatusid kuni 35 meetri sügavusele ja moodustasid koos nendevaheliste käiku