Energiakriis. Keha häirekell. Millest saavad haig

Riina Raudsik

"Dr Riina Raudsik on pikaajalise kogemusega arst, keda süsteemis nimetatakse tihti kassiks, kes kõnnib omapead. Oma julgete väljaütlemiste pärast on teda palju hukka mõistetud, kuid tema patsiendid hindavad tema pühendumust kõrgelt. Teda on alati huvitanud terviklik tervishoid, kus tõenduspõhine meditsiin ja täiendavad tervenduspraktikad ning inimese enda vastutus tervise eest teevad ühiselt koostööd. Raamatus „Energiakriis. Keha häirekell” kirjutab ta sellest, miks energiakriis tähendab kudede liigset hapestumist, põletike teket ja autoimmuunhaiguste väljakujunemist, miks ravimid tervist ei anna ning milline peaks olema inimese enda otsustusvõime organismi energeetiliste protsesside taastamisel. Meie perearst dr Riina Raudsik on ligi 40-aastase staažiga tohter, keda tema kolleegid kas pooldavad või sarjavad „teistmoodi” vaadete pärast. Ometi armastavad patsiendid teda palavalt. Kuna Riina maailmapildis ühenduvad akadeemiline tõenduspõhine meditsiin ja n-ö alternatiivsed tervenduspraktikad, siis on minu meelest dr Raudsiku puhul tegemist pigem suure novaatoriga, kes aitab patsientidel leida õige tee, et oma hädadega nii pro- kui retroaktiivselt ise toime tulla. Lõppeks saame me enda jaoks ise alati enim ära teha, kuid vajame selleks suuniseid. Tore, kui neid jagab kogenud arst, kes on õppinud inimest tundma nagu tema kolleegidki ja samas jaksab ennast täiendada ka teiste vaatenurkadega. Kindlasti seisame meditsiinis nagu paljudes muudeski valdkondades täna murrangulise ajastu keskel ja iga uus lähenemine hirmutab, ent arengud just nii toimivadki. Tiina Jokinen

Riina Raudsik

Energiakriis. Keha häirekell. Millest saavad haigused alguse?

Poeletid on söökidest-jookidest tulvil, aga inimesed vaevlevad energiakriisis, rakud nälgivad.

SISSEJUHATUS

Ligi 40 aastat aktiivset tegevust meditsiini erinevates valdkondades (kirurgia, anestesioloogia, kardioloogia, töötervishoid) ja töö perearstina on viinud mind samm-sammult lähemale inimese kui terviku mõistmisele.

PГјhendan oma viienda raamatu inimestele, kes otsustavad olla TERVED, ja ametivendadele-Гµdedele, kes teevad kГµik selleks, et nende patsiendid oleksid Гµnnelikud ja hea tervisega.

Oleme unustamas lihtsat tГµde, et terve saab olla ka ilma ravimiteta.

See raamat on kokkuvõte minus kujunenud arusaamadest n-ö Lääne meditsiini, alternatiivravi ja loomuliku tervenemise vahel. Ka ravijuhendid, millega arstid peaksid igapäevatöös arvestama, algavad soovitusega kõigepealt elustiil üle vaadata …

Meditsiinitehnika meeletult kiire areng ning arstide teadmiste-oskuste kasv on suurendanud inimestes turvatunnet. Oma tervisemured on paljud inimesed usaldanud arstide hooleks ning loodetakse, et küll arstid ja meditsiin nad terveks ravivad. Kroonilisi haigusi põdevate inimeste hulk aga aina kasvab ja nooreneb. Statistiliste andmete kohaselt on eluiga küll pikenenud tänu meditsiini saavutustele, kuid tablettide hunnikute kaupa neelamine pole ju märk heast tervisest.

Usun siiralt, et tänaseks on väga paljud inimesed mõistnud, et arst kellelegi tervist ei anna, aga arsti esimene nõuanne oma patsientidele peaks olema õpetus, kuidas ravimiteta terve olla.

1953. aastal tegid molekulaarbioloogid Francis Crick ja James D.Watson kindlaks DNA struktuuri, millest tulenevaid teadmisi hakati peagi edukalt rakendama ka teaduses ja kriminalistikas. Tekkis teaduslik teooria, geneetiline determinism, mille järgi inimene ise oma elu ja tervist justkui ei kujundavat, seda tegevat geenid. Sellest ajast algas geenide kaardistamise aeg ning loodeti, et edasised uuringud võimaldavad edukalt ennetada ja ravida haigusi. Kuid elu nii ei läinud ja inimgenoomi uuringute käigus koorus välja uus teadusharu – epigeneetika, mis selgitas teaduslike uuringute alusel keskkonna signaalide kontrollivat mõju rakumembraanidele ja ka geenide aktiivsusele.

„Me pole geenide ohvrid, vaid nende isandad. Geenid kannavad informatsiooni, aga nad ei juhi meie elu, ei valitse org