Ratsanik Melchior
Rein Raud
Tipperdingeli noor krahv Melchior peab pärast tüli isaga kodunt lahkuma ning saab kaasa vaid kolm vanaisalt päranduseks jäänud asja: sadula, sule ja pasuna. Nende abil tuleb tal tagasi võita suguvõsa maavaldus, aga peagi selgub, et see ei ole sugugi lihtne ülesanne. Põnevat sündmustikku saadavad Melchiori sõprade, ketserist munga Balthasari ja alkeemiku Alexiuse arutlused hea ja kurja olemusest. Esmakordselt 1991. aastal ilmunud romaan on üks esimesi kodumaise fantasy tippteoseid, mis kuulub vaieldamatult Eesti seikluskirjanduse kullafondi.
Rein Raud
Ratsanik Melchior
ESIMENE PEATГњKK,
mis kõneleb Tipperdingeli vana krahvi Melchiori surmast ning tema kummalisest pärandusest
Keegi laskus kiirustades mööda veinikeldri kitsast keerdtreppi alla. Tema sammude kobin katkestas äkitselt laua ümber istuva seltskonna mõnusa jutupomina. Krahv Ludwig ja tema jahikaaslased olid vaevalt tund aega tagasi terve päeva kestnud väsitavalt retkelt lossi jõudnud ning otsejoones siia maitsmissaali tulnud, aga nüüd häiris pahaendeline tõmbetuul nende just kujunema hakanud meeleolu ja kiskus mõtted uuesti pingule.
„Krahv Ludwig!“ hüüdis see keegi alla saali astumata. „Tulge ruttu!“
Kõnetatu ajas end torisedes laua äärest üles. Veinikeldri ülem oli just läinud tagaruumi tema lemmikmargi järele ning tal polnud vähimatki tahtmist pudelite avamise juurest eemal viibida.
„Jätkake ilma minuta,“ ütles ta end pisut kogunult. „Ma tulen kohe tagasi.“
Ta järgnes veidi takerduval sammul teenrile, kes keeldus oma sissetungimise kohta igasuguseid seletusi andmast. See oli tema isa lemmikteener, kes võis endale lossis rohkem vabadusi lubada kui teenrid muidu, aga et ta oli aus ja õiglane mees ega kasutanud oma eelistatust kunagi kurjasti, siis ei pannud keegi talle seda pahaks.
Nad ronisid trepist üles, läksid läbi vastuvõtu- ja ootesaali ning astusid kõrvaluksest välja. Teener võttis suuna lossi tagahoovi poole. Mõne hetke pärast sisenesid nad külghoonesse, tõusid trepist üles teisele korrusele ning seisid raske tammepuust ukse ees.
„Ma ootan siin,“ ütles teener. „Vana krahv tahab teiega nelja silma all kõnelda.“
„Ja see ongi kõik?“ vihastas krahv Ludwig. „Kas see tõesti ei võinud homseni kannatada?“
„Niisugune oli krahv Melchiori soov,“ vastas teener rahulikult. „Ning seni on veel tema Tipperdingeli suguvõsa pea.“
Ohates astus krahv Ludwig oma isa tuppa.
Krahv Melchior ajas ennast Г¤gisedes voodis istukile.
„Siin sa mul oledki,“ tervitas ta poega. „Ega ma polekski lasknud sind häirida, aga see jutuajamine ei kannata tõesti homseni. Nagu sa peaksid teadma, on mul väga korralik kõrvakuulmine ja ma olen tõepoolest seni veel Tipperdingeli suguvõsa pea. Põhjus, miks ma sind kutsuda lasksin, on see, et homsest alates saad selleks sina, oled sa siis selle ära teeninud või mitte.“
„Niisuguste asjadega ei naljatata,“ ehmatas krahv Ludwig.
„Ära sega mulle vahele,“ ütles krahv Melchior kumedalt. „Ma ei kutsunud sind siia rääkima, vaid kuulama. Ja mu aeg pole raisata.“ Ta jõi öölaual seisvast peekrist mõned lonksud vett ning tema käe värinast sai krahv Ludwig aru, et seekord on isal tõsi taga.
„Mis puutub lossi ja maadesse,“ jätkas vana krahv, „siis nende kohta on paberid ammu valmis ning seisavad korra järgi Kindluses hoiul. Ma olen üsna kindel, et nendega seal midagi ei juhtu, sest viimasel ajal on meil Kindlusega ikka head suhted olnud ning praegune Meister näib olevat rahulik ja tõsine mees, kes ennast igasuguste tülikülvajate tahtmise järgi naljalt kõigutada ei lase. Sellegipoolest on mul segaste aegade puhuks siiski ka teised täpselt samasugused valmis tehtud. Need seisavad mu õepoja Henriku käes. Kui keegi peaks Tipperdingelit sõjaga ähvardama, võid abipalvega julgelt tema poole pöörduda. Olgugi ta muidu äkilise iseloomuga, lahinguvälja jaoks pole temast paremat liitlast kuskilt leida. Ühtlasi otsustasin ma talle ka hulga raha jätta, sest sinu rikkus