Гњleilmastumine ja globaalprobleemid
Jaak Valge
Autorid analüüsivad raamatus üleilmastumise lätteid ning selle kulgu 19. sajandi algusest tänapäevani. Maalimastumist on käsitletud selle valdkonna tunnustatud autorite, nagu Ronald Findley, Kevin O’Rourke’i, Jan Aart Scholte, Angus Maddisoni, David Reynoldsi, Jean-Francois Rischard’i jt kontseptsioonide alusel, kuid lisaks on esile tõstetud uus, ühiskondade demograafilise ülemineku eriüheaegsusel põhinev lähenemine.
Jaak Valge , Kalev Sepp
Гњleilmastumine ja globaalprobleemid
Oh, a lion hunter
in the jungle dark,
and a sleeping drunkard
up in central park,
and a chinese dentist
and a british queen
all fit together
in the same machine.
Nice, nice,
such very different
people in the same
device!
В В В В Bokonon
В В В В Kurt Vonnegut. Kodumaata mees
Saateks
Kirjutada globaliseerumisest ajal, mil maailma tabab üks tasakaalu murendav vapustus teise järel ja me ei tea, kas põhjuseks on liiga vähe ressursse ja õiglust või liiga palju inimesi ja ebavõrdsust, oli omajagu raske. Kriisieelne maailmakorraldus näis nüüdisaja lääne inimese individualiseerunud olemusele kõige paremini sobivat. Paraku võib inimene end haigeks süüa ja uimastada, ning ühiskond end lõhki tarbida ja puruks sõdida ka siis, kui ta end õnnelikuna tunneb.
Me ei tea, kas globaliseerumine tuleks kohe peatada või tuleks seda hoopis kiirendada, aga teises suunas ja alusel. Selle raamatu kirjutamisel otsisime vastust hoopis vähem ambitsioonikale küsimusele – kuidas oleme tänasesse problemaatilisse üleilmastunud maailma jõudnud.
Raamatu keskkonnaprobleemide osa on kirjutanud Kalev Sepp, ülejäänu Jaak Valge. Kuid me ei teinud seda raamatut kahekesi. Selles kajastub ka Tartu ülikooli ajaloomagistrantide ühistöö – tõlketekstide, esseede ja seminaridiskussioonide käigus kujunenud sünergia. Teksti tegid kvaliteetsemaks Kristjan Korjuse ja Karl Sterni parandused. Hea kolleeg Allan Puur korrigeeris rahvastikualaseid jämedaid pintslitõmbeid. Meie eriline tänu kuulub aga Taimi Kalvetile, kelle panus käsikirja esimeste variantide valmimisse oli hindamatu ja keda ainult tema ülemäärase tagasihoidlikkuse tõttu pole formaalselt selle raamatu autorite hulka arvatud.
Veel ühe mõttekaaslasena tundsime ära Kurt Vonneguti. Kaasautoriks tulemise kutset polnud talle võimalik esitada, sest meie globaliseerunud maailm jäi talle kitsaks. Eks ta ole. Loodame, et ta ei pahanda oma mõtete ja kujundite ohtra kasutamise üle.
Viimase lihvi andsid aga Kärt-Jänes Kapp ja Mare Kõrtsini ning Mall Põldmäe ja Gädvi Tammann, kelle professionaalsust võime ainult imetleda.
В В В В Jaak Valge
В В В В Kalev Sepp
Raamatu saamisele on kaasa aidanud ka maksumaksja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi sihtfinantseeringute SF0132703s05 ja SF1090050s07 näol ning spetsiaalselt on tööd toetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
I
ГњleilmastumisemГµiste ja ajajoon
1.В Globaliseerumine: olemuse mГµtestamine
1990. aastate kultussГµna
Rooma Klubi president aastail 1999–2007 El-Hassan bin Talal on tabavalt märkinud, et senini pole ning võib-olla ei saa ka kunagi olema üksmeelt, mida globaliseerumine tähendab, rääkimata sellest, et on teadmata, kas globaliseerumine on probleem või lahendus, kuid fakt on see, et globaliseerumine ise on reaalsus.
Tõepoolest, reaalse globaliseerumisega puutuvad kokku peaaegu kõik inimesed maailmas, ent mitte ühtemoodi. Mõnele on globaliseerumine kultussõna, teisele kultussõimusõna. Paljud seostavad globaliseerumist rahu, õitsengu ja majanduskasvuga, protsessiga, mis pühib ära riigipiirid, kukutab despootlikud valitsused, vähendab makse, annab suurema vabaduse üksikisikule ning teeb kunagi rikkaks kõik, kes sellega kokku puutuvad. Aga ilmselt pole vähem neid, kes vaatlevad üleilmastumist kui uut imperialismi vormi, kolonialismi kordusetendust, mis võimaldab lääne suurkorporatsioonidel ekspluateerida töölisi, vaeseid maid, etnilisi vähemusi ja loodust. Nende