Kameeleonmees
Ketlin Priilinn
Hetkeks valitses koridoris vaikus, keegi kolmest mehest ei öelnud sõnakestki ja ka naabriproua oli märkamatult oma korteri ukse taha taandunud. Noore politseiniku pilk jäi korraks pidama Gretheli kõhul. „Kardan, et meil on teile halbu uudiseid,” lausus ta siis. „Teie elukaaslane leiti täna hommikul surnult.” Lapseootel Gretheli elukaaslase ootamatu surma põhjus näib olevat röövmõrv. Asja asub uurima noor politseinik, kelle jaoks see on esimene mõrvajuhtum. Ent peatselt võtab kogu lugu üpriski kummalise ilme…
Ketlin Priilinn
Kameeleonmees
1
Juba ammu enne neid saatuslikke sündmusi mõistis Grethel Rosenberg tegelikult väga hästi, et tema suhet elukaaslase ja tulevase lapse isa Mirko Johansoniga ei saa kuidagi ideaalseks või isegi mitte tavapäraseks nimetada. Mõnikord, enne rasedust, ei saanud Grethel isegi aru, mis Mirkot üldse tema juures kinni hoiab. Miks tahab see seltskondlik, rõõmsameelne ja hea välimusega mees raisata oma elu temasuguse hiirekese peale? Kuid naine oli kusagilt kuulnud, et vastandeid pidigi teineteise poole tõmbama. Vahest oli selles väites omajagu tõtt? Igatahes oli tema mehele nende tutvumise algusest saadik justkui alt üles vaadanud. Mees oli Grethelile öelnud, et ta on ilus. Niimoodi oli varasemalt väitnud üksnes Gerhard, ja vennana ei läinud tema ju arvesse.
Grethel ise ei pidanud end sugugi ilusaks. Tal olid pikad tumedad juuksed ning väikese ümara näo kohta natuke liiga suured pähkelpruunid silmad, kuid alaline arg ja endassetõmbunud ilme sellel näol rikkus tema enda arvates ära igasuguse ilu. Varasemalt pidas naine end ka liialt kõhnaks, kuid nüüd, pea kaheksandat kuud rasedana, oli vähemalt see mure möödanik. Veidi rohkem kui kümme lisakilo oli tema figuurile üksnes kasuks tulnud.
Naine uskus siiralt, et pärast lapse sündi läheb tema ja Mirko suhtes kõike ainult paremuse poole. Kuidas saaks see teisiti ollagi? Kõik ju räägivad, et laps muudab inimesi jäägitult, miks ei pidanuks ta muutma siis Mirkot? Mehele meeldisid põngerjad ju kangesti ning Gretheli rasedusest kuuldes oli ta siiras vaimustuses. Kindlasti pidi temast tulema hea isa. Naine oli veendunud, et peale poja sündi hakkab Mirko hoopis rohkem kodus viibima ning algab sootuks teine elu.
Gerhardiga oli Grethel viimasel ajal palju tülitsenud. Vend nimelt ei uskunud, et Mirko võiks muutuda. „Õige mees tuleks peale tööd koju oma raseda naise juurde, mitte ei jõlguks tont teab kus kohas ringi,” oli Gerhard alles paar päeva tagasi väitnud. Grethelit pahandas säärane väide hirmsasti. Ta polnud sedalaadi naine, kes oleks keelanud mehel sõpradega kokku saada. Pealegi oli laps ju alles kõhus ning temal polnud üksi kodus häda midagi. Praegu oli ju veel viimane aeg, kus ta sai raamatuid lugeda ja netis olla just nii palju kui ise tahtis.
Grethel arvas, et vend on lihtsalt kade. Tema, Grethel, on pikaajalises suhtes ja perekonda loomas, samal ajal kui Gerhard istub lihtsalt üksi kodus nagu hunnik õnnetust, jõllitab päevad läbi arvutiekraani ja õgib ennast kogu aeg järjest paksemaks. Selle arvamuse jättis ta loomulikult enda teada. Oli ju vend olnud alati tema parim sõber ning viimasel ajal peale Mirko üleüldse enam-vähem ainuke inimene, kellega ta suhtles.
Tegelikult tundis Grethel, et ta ei tohikski Gerhardile tolle elustiili kohta midagi väga ette heita. Tema ise polnud ju sugugi parem. Nüüd, olles värskelt sünnituspuhkusele jäänud, ei lahkunud ta enam peaaegu üldse kodust. Ainult siis, kui oli tarvis poes käia või kui ta ilusa ilma korral viitsis natukeseks jalutama minna. See oli kõik.
Eraklikkus oligi vist peamiseks põhjuseks, miks neil Mirkoga oli kõik nii nagu oli. Ei olnud ju nii, nagu poleks mees teda ealeski endaga kuskile välja või sõprade poole kaasa kutsunud. Alguses kutsus ikka sageli ning Gretheli alaline keeldumine näis jäävat talle mõistatuseks. Lõpuks oli ta loobunud naist kusagile kutsumast. Läks üksi ja viimasel ajal üha sagedamini.
MГµnikord tundus naisele, et ta