Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas
Aet Annist
Arenguantropoloogiline uurimus. Käesolev raamat on esimene eestikeelne antropoloogiline uurimus Eesti ühiskonnast. Põhjalik ülevaade Eesti külaelust kujutab endast tausta, millelt mõista teravnenud suhteid inimeste vahel sotsialismist vabanenud, ent oma positsiooni kaotanud maaühiskonnas, aga ka pettumust ja lootusi, mida äratab välisrahadega ülesehitatud kogukonna arenguprogramm. Autor kirjeldab, kuidas elu keskuskülade paneelmajades nõrgenevate sugulussuhete, kadunud tööalaste seoste ja võrdsuskultuuri murenemise tingimustes toob kaasa põletava soovi üksteisest eemale hoida. Kuidas kogukonda luua püüdev arenguprogramm ja selle üritused, mis inimesi pealtnäha kokku toovad, tegelikult süvendavad eraldumist. Aet Annisti uurimus põhineb osalusvaatlusel kahes Kagu-Eesti keskuskülas. Ta vaatleb ühelt poolt Suurbritannia rahalise toe abil korraldatud osalusarengu programmi püüdlusi muuta kaks küla koostoimivaks kogu konnaks ja teiselt poolt inimeste igapäevast kooselu. Raamat paigutab inimlikud draamad koduühiskonnas ka võimutehnoloogiates toimunud üleilmsete muutuste konteksti ning esitab ülevaate arenguteooria ajaloost.
Aet Annist
Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas
ACTA UNIVERSITATIS TALLINNENSIS
Socialia
SARJA KOLLEEGIUM
Airi-Alina Allaste (Tallinna Гњlikool)
Toomas Gross (Helsingi Гњlikool)
Mati Heidmets (Tallinna Гњlikool)
Mikko Lagerspetz (Tallinna Гњlikool, Г…bo Akadeemia)
Lauri Leppik (Tallinna Гњlikool)
Hannes Palang (Tallinna Гњlikool)
Rein Ruutsoo (Tallinna Гњlikool)
Judit Strömpl (Tartu Ülikool)
Henri Vogt (Helsingi Гњlikool)
SAATEKS
Algaja antropoloogina rohkem kui viisteist aastat tagasi kuulsaid antropoloogilisi uurimusi sirvides märkasin sageli, et välitöö ja selle tulemuste avaldamise vahele paistis jäävat hämmastavalt pikk aeg. Nüüd, peaaegu üheksa aastat pärast välitöö algust, pean tõdema, et selline ongi ühe etnograafilise uurimuse avaldamisküpseks saamise tavapärane tsükkel. Etnograafial on kalduvus muutuda antropoloogi elu saatvaks, aeg-ajalt keskseks muutuvaks, siis jälle tagaplaanile vajuvaks osaks, kuni ta lõpuks kaante vahele jõuab.
Peaaegu iga avaldamisega päädinud raamatu autor võlgneb tänu tervele müriaadile toetajatele, kelleta teos poleks trükivalgust näinud. Antropoloogias on see võlausaldajate nimistu eriti pikk tänu nendele, kes on lubanud uurijal oma ellu tikkuda. Ometi jääb see siin avaldamata, et inimesi nende haavatavuses kaitsta. Minu sügavaim tänu kuulub kõigile teile, kes te minuga endale olulisi teemasid jagasite. Muidu üsna endassetõmbunud külakeskkonnas võtsid inimesed mind vastu lahkelt ja heatahtlikult; uuritud programmi ja sellega seotud asutuste eri tasanditel tehti mu töö hõlpsaks avatuse ja abivalmidusega. Loodan, et minu esitatud kirjeldus on teie jaoks äratuntav peegeldus külaelust, teie arvamustest ja tegemistest 2000ndate esimesel poolel. Käesolev raamat on pühendatud teile: kõigile külaelanikele ja külades tegutsenud arendajatele.
Minu doktoridissertatsioonist poleks saanud raamatut Maarja Kaaristota, kes avaldamise mõtte esimesena mu pähe külvas ja mind selle teostumiseni kannatlikult tagant utsitas. Samas poleks dissertatsiooni ennast terve rea inimesteta, kes selle valmimise juures olid: minu siiras tänu kuulub juhendajatele Michael Stewartile ja Phil Burnhamile, kommentaaride ja toetuse eest tänan Ray Abrahamsi, Tim Unwini, Haldis Haukanest, Armine Ishkaniani, University College Londoni antropoloogia osakonna õppejõude Sandra Wallmani, Barrie Sharpi ja Chris Tilleyt ning kaasdoktorante; vaimu erksana hoidmise eest olen tänulik Eesti Humanitaarinstituudi sotsiaal- ja kultuurantropoloogia osakonna üliõpilastele ja töötajaile, eriti Triinu Metsale pideva süvenenud huvi eest. Raamatu avaldamist toetas Kultuurkapital, selle sünnile aitasid kaasa veel Mikko Lagerspetz ja Kristin Kuutma süvitsiminevate kommentaaride ja parandusettepanekutega ning Kalev Lattik üksikasjaliku toimet