Meie lapse uni
Liv Valberg Г•nne
Merit Lilleleht
Uni on magusam kui mesi. Ent mõnikord ei pruugi lapse uneharjumused sugugi nii magusad olla. Vastupidi, lapsel võib olla raskusi uinumisega, ta võib sageli üles ärgata, vastsündinu ei saa kuidagi päeva ja öö vaheldumist selgeks jne. Nii on vanematel-hooldajatel on peavalu ja lõpuks ka meeleheidet kui palju. Käesolevas raamatus selgitavad autorid, milline peaks olema mingis vanuses lapse unerežiim, kuidas saab last õigesti magama harjutada, nii et kõik – nii laps kui vanemad – oleksid hommikul puhanud. Samuti antakse ülevaade erinevas vanuses lapse unevajadusest, levinumatest segajatest, mis ei lase õhtul rahulikult uinuda. Aga ka unehäiretest, nende tunnustest ja nendega toimetulekust. Ning loomulikult on raamatus hulgaliselt nippe ja võtteid, kuidas tagada lapsele parem uni ning unemuredest võitu saada. Rahulikku und!
EESSГ•NA
Tõenäoliselt ei võtnud te seda raamatut kätte niisama, vaid teil on soov leida siit nippe või võlusõnu, mis suudaksid aidata teil parandada oma lapse und. Võibolla otsite sisukorrast just teid huvitava peatüki ja saate endale vajaliku info kohe kätte. Võib aga olla, et loete raamatu läbi kaanest kaaneni ning leiate siit üldist infot lapse une kohta. Loodetavasti leiate raamatust tuge ja mõtteid, aga ka konkreetsemaid näpunäiteid, mis just teile vajalikuks osutuvad.
Laste kohta öeldakse sageli, et neil on uinumis- ja magamisraskusi – umbes veerand väikelastega peredest on hädas laste vastumeelsusega magamamineku suhtes ning kogevad sagedasi ärkamisi. Lapseea unetus ilmneb tavaliselt kas magamaminekust keeldumisena (tuntud ka kui piiride seadmisega seonduv unetus) või sagedaste ärkamistena, nõudes lapsevanema juuresolekut (tuntud ka kui uinumisassotsiatsiooni unetus).
Lapseea unehäirete põhjused võivad tõepoolest olla ka meditsiinilised, kuid sagedamini on need siiski seotud ebakindla päevakava ja oskamatu piiride seadmisega lastevanemate poolt. Haiguste klassifikatsioon on selles küsimuses kindlameelne ning ütleb, et lastel pole probleem mitte uinumisraskustes, vaid pigem on põhjuseks ebaadekvaatne vanematepoolne juhendamine ja kontroll.
Võibolla osa lugejatest tahaks raamatu juba siinkohal kõrvale panna, sest vanemate vastutuse tähtsus on juba sissejuhatavas osas nii otse ja julmalt välja öeldud. Kuid vaadates nüüd positiivsest küljest – õnneks on see tõsi! Miks õnneks? Sellepärast, et tegelikult on kodustes tingimustes lapse uni üsna lihtsate meetoditega edukalt parandatav. Ei pea olema ideaalema või – isa: piisab, kui vaadata olukorrale ausalt silma ning vajadusel arutada oma kõhklusi või kahtlusi mõne spetsialistiga, kellelt saab nõu ja toetust. Kuidas kasutada lihtsamaid meetodeid, millega on võimalik lapse und parandada kodus, räägib täpsemalt ka see raamat. Läbi erinevate peatükkide kordame aga ikka ja taas kõige olulisemat põhimõtet – lapse une tagamine on lapsevanema kohustus!
Mida võime veel kindlalt öelda, on see, et unnejäämist, magamist ja uneprobleemide tekkimist mõjutavad tegurid on seotud eelkõige lapse ja tema vanema lähedussuhtega. Kui lähedussuhe on turvaline, tuleb vanema poolt tagada see, et magamaminek oleks seotud rahustavate rituaalidega ning vajadusel tuleks pakkuda lisatoetust uinumisel või taasuinumisel. Tähtsal kohal on ka lapse temperament, tema võime ümber häälestuda, tema arenguspurdid, haigused. Mõju võivad avaldada ka lapsevanema ootused, tema temperament ja rütmilisus, igapäevased ressursid ja probleemid ning olukord paarisuhtes.
Oma kogemusest
Aastaid tagasi ise aktiivselt laste unemuredele abi otsides ei leidnud me seda Eestist, kuid jõudsime hoopis Soome hoolekandesüsteemi juurde. Sealse hoolekandesüsteemi üheks teenuseks on just lapse unemuredega lapsevanemate nõustamine ja toetamine, mida nimetatakse unekooli teenuseks. Rahastajaks on kohalik omavalitsus ning see on lapsevanemate jaoks tasuta. Unekooli nõustajad töötavad haiglate, po