Veeaeg

Margus Ots

Kolm noort inimest pannakse kõige uskumatumal moel proovile apokalüptilise maiguga olukorras, mille juhtumise tõenäosus tegelikkuses on väga väike. Koeratoidu-müügimehest tudeng peab hakkama enda elu eest võitlema. Hedonistist playboy pääseb tänu heale õnnele hullemast, kuid toiduotsingutel koos teiste ellujäänutega tuleb tal ühe arusaamatuse eest kallilt maksta. Puhkusele sõitnud vanemate majas üksiolemist nautiv arvutisõltlane satub vastu tahtmist keset päästeoperatsiooni, mis läheb väga valesti. Margus Ots on 33-aastane mitmekülgse elukäiguga ettevõtja, kelle jaoks antud teos on esimene ilukirjanduslik proovikivi. Tal on kolm kõrgharidust ning hobideks kõikvõimalikud vastupidavusspordialad. Margus on kahe toreda tütre isa. Vaata lisaks: www.veeaeg.ee

Margus Ots

Veeaeg

ГњKS

Pead liigutades tundis Ralph, nagu oleks aju kolju küljest lahti tulnud. Talle tuli meelde ühel ülikooli loengul kuuldu, et ajus on olemas ajuripats. Äkki see ongi see, mis teeb sellist põrguvalu – kogu aju ripub õõnsas kolbas millegi küljes ja hakkab seal sees alkoholi mõjul kokkutõmbununa nagu aisakell kolisema? Ning selline reaktsioon tekib siis, kui mitmeid eri tüüpi napse segamini tarbida. Ja on ainult üks viis sellest vabaneda – kõik halb välja kusta. Kui aga alkoholi on organismis liiga palju, siis peab põis otsustama, mille ta enne välja laseb. Huvitav, kas põis mõtleb ka selle peale, mis jook enne sisse läks, või saadab kange enne ja lahja pärast välja? Ralph sundis end eile õhtul uskuma, et õlu ja rumm ei saa seguneda, kuna ta oli vahepeal ühe burgeri söönud, kuid müstilisel kombel leidsid nad ikka tee teineteise juurde ning teevad nüüd hommikul ühiste jõududega pahandust… Liiga palju keerulisi küsimusi sellel hommikul.

Kõigepealt hakkas tööle alalhoiuinstinkt. Kas tal oli tänaseks hommikuks midagi tööalaselt kokku lepitud?Või mõni loll hommikujooks? Mõni kohtumine või uus ürituseprojekt? Või pidi kellelegi midagi viima? Ei, ei, ei, ei. Oota, oota, kas täna pole mitte see päev, millal ta peab supermarketis labradorikostüümis Rexi koeratoitu müüma? Ei, ta töötab ainult esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval. Täna on laupäev.

Ralphi mälestused eelmisest õhtust olid väga lünklikud. Oli volbriöö ning kogu maailm pidutses. Kes sussitas aias vorste, kes vaatas kodus telekat ja kes võttis, nagu paljud noored, pidupäevast viimast. Ralph oli alustanud pärast tööd väikese õllega baaris koos vanade kursavendadega; kui tundus, et läheb igavaks viineri- ja jutupeoks, põgenes linna peale, leidmaks midagi põnevamat. Ralphi pähe ei mahtunud, mis mõnu on passida baaris koos inimestega, keda sa niikuinii päeval näed, ja rääkida sellest, kellel milline mobiiltelefon on. Seiklused on see, millesse tuleb reede õhtul investeerida, mitte passida teiste meeste lolle molle, õlut juua, homonalju teha ning rääkida aina oma üksikutest õnnestunud armusuhetest. Ralphi kreedoks oli, et kui kasvõi üks nädalavahetus on möödunud ilma põneva sündmuseta, siis võib kogu nädala maha kanda. Terve elu pidi sisaldama kaosefaktorit, et olla elamist väärt. Ka töö peab olema põnev ning asjad ei tohi seal kindlasti alati ladusalt minna – ka probleemide lahendamine annab elule palju vürtsi juurde ning hiljem saab sõpradega selle üle naljagi heita. Naised teda eriti tõsiselt ei võtnud, vähemalt mitte need, keda ta südames salaja soovis, et seda teeksid. Aga enamasti ei morjendanud see teda karvavõrdki. Ei ole vaja püsisuhet maja, naise, labradori ja lastega ega kindlat tööd – põhiline on, et iga päev oleks täis uudsust ja ootamatusi, et jätkuks põnevaid lugusid, mida vanaduspõlves lastelastele rääkida.

Mõnus tunne voolas Ralphist läbi, kui ta oma elufilosoofiale mõtles. Meelde tulid igasugu pisikesed tobedused, mis elu ägedaks muutsid, nagu talvel ühikaaknast kassidele peale sülitamine, nii et neil moodustusid karvadesse külmunud süljest kõvad tombud, mis joostes kõlisesid nagu jõulukellad. R