Г•una sГјdames

Adam Lashinsky

Arvukatel intervjuudel põhinev raamat kõneleb põhjalikult sellest, kuidas Apple hoiab salapära, usaldusväärsuse ja teistmoodi juhtimisstruktuuri abil firmat maailma väärtuslikema börsifirmana, mis ka tõelise gigandina on suutnud jääda nõtkeks nagu mõni uuenduslik start-up. Autor demonstreerib, kuidas Applei edu ei mahu üldiselt neisse kontseptsioonidesse, mida maailma majanduskoolides õpetatakse. Või nagu üks tuntud majandusprofessor on öelnud: Apple on nagu mesimumm. Ei tohiks suuta lennata, aga lendab.

Adam Lashinsky

Г•una sГјdames

Pühendatud Marciale, Ruthile ja Leah’le

APPLE’I SÜDAMIK

Ebatavalisel ettevõttel on ka ebatavaline juhtimispoliitika. Keskel on tegevdirektor Tim Cook ning esitatud struktuur on vaid üks paljudest asjadest, mille poolest Apple teistest suurfirmadest erineb. Graafilise disaineri David Fosteri kavandatud diagramm põhineb autori andmetel ja osaliselt sellel vähesel informatsioonil, mida Apple on avaldanud.

1

Uudne juhtimisviis

2011. aasta 24. augustil, päeval, mil Steve Jobs loobus Apple’i peadirektori kohast, osales ta ettevõtte direktorite nõukogu koosolekul. Ta oli väga haige ja jõudnud järeldusele, et on aeg ametist loobuda. Jobsist sai sellel päeval nõukogu esimees, mis andis nii Apple’i töötajatele, klientidele kui ka investoritele lootust, et ta mõjutab jätkuvalt firma tegevust ning on seal veel mõnda aega aktiivne.

Jobs armastas Apple’i tooteid üle kõige. Kuigi ta oli koosolekule tulnud peamiselt selleks, et direktoreid ameti maha panemisest isiklikult teavitada, teadis ta ka seda, et saab Apple’i värskeimat saavutust näha. Tõepoolest – paari nädala pärast pidi Apple esitlema oma uusimat iPhone’i ehk esimest telefoni, milles on tehisintellektiga assistent, tarkvara nimega Siri. Stanley Kubricku raamatu „2001: Kosmoseodüsseia” arvutit HAL meenutav Siri oli võimeline küsimustele vastama. Ta rääkis telefoni omanikuga. Steve Jobs oli kakskümmend viis aastat varem aidanud alustada arvutirevolutsiooni, lubades muuhulgas arvutite abil inimeste elukvaliteeti parandada – Siri pidi selle lubaduse nüüd täitma.

Apple’i mobiilitarkvara tippjuht Scott Forstall tutvustas Sirit parasjagu direktoraadile, kui Jobs teda katkestas. „Andke see telefon minu kätte,” ütles Jobs, andes märku, et ta tahab tehnoloogiaimet ise proovida. Forstall, kes oli kogu oma karjääri töötanud Jobsi alluvuses (esmalt NeXT-is ja seejärel Apple’is), kõhkles. Ta oli insener, keda iseloomustasid jobsilik teatraalsus, auahnus, karismaatilisus ja toores intelligents. Kuid Forstalli kõhklus oli põhjendatud: Siri võlu peitus põhiliselt oskuses telefoni omaniku häält ajapikku tundma õppida, kohaneda selle eripäradega ning omandada personaalseid infokilde. See seade oli nagu omaniku käe järgi vormitud pesapallikinnas ja too konkreetne telefon tundis Forstalli. Jobsi kurikuulsa kannatamatuse, juba niigi emotsionaalse päeva ja kriitikaohu tõttu oli telefoni käest andmine Forstalli jaoks vastumeelne. „Olge ettevaatlik,” ütles ta mehele, kes polnud eales ettevaatlik olnud. „Ma olen selle oma hääle järgi kohandanud.”

Jobs ei olnud mees, kes oleks keeldumisega leppinud. „Andke telefon siia,” põrutas ta, sundides Forstalli ümber laua kõndima ja seadet talle loovutama. Põdur Jobs, kes oli kunagi juhtinud Siri tehnoloogia leiutanud noore firma ülevõttu, andis arvutile puremiseks paar lihtsamat pähklit. Seejärel jätkas ta keerukamatega, küsides: „Oled sa mees või naine?” Siri vastas: „Mulle pole sugu määratud, sir.” Kõlas naer, millest kostis mõningast kergendust.

Siri sooidentiteediprobleemid võisid sellel raskel koosolekul küll nõukogu jaoks lõbustavaks hetkeks olla, aga kui Jobs haaras iPhone’i prototüübi enda kätte, muutus Forstall kahtlemata ärevaks. Kõnealune seik illustreerib paljusid põhimõtteid, mis teevad Apple’i suurepäraseks – aga muudavad selle ka erinevaks enamikust ettevõtetest, mida tuuakse eeskujuks, kui räägitakse heast ju