Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist. Tartu-Moskva koolkond

Mihhail Lotman

„Tartu–Moska koolkond“ on esimene köide semiootik Mihhail Lotmani valikteostest, mis on koondatud pealkirja alla „Struktuur ja vabadus“. Esimene köide sisaldab autori uurimusi semiootika alustest ja Tartu koolkonna tähtsamate mõistete ülevaadet. Sissejuhatuses vastab Lotman muuhulgas küsimusele, mis on semiootika. Samas aga on raamatus palju autori originaalseid tulemusi ja mõisteid, nagu nt semiootilise süsteemi väli, semiootiline reduktsioon jt. Raamat on mõeldud kõigile huvilistele ega vaja spetsiaalset ettevalmistust.

Mihhail Lotman

Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist. Tartu-Moskva koolkond

Maria-Kristiinale,

Aleksandrale,

Rebekkale,

JГјri-Franciscusele,

Miikael-Aadamile

VABANDUS- JA TГ„NUSГ•NAD

Selle raamatu koostamise mõte tekkis juba paarkümmend aastat tagasi, kui mõistsin, et mõned mu populaarsemat laadi sõnavõtud ja kirjutised moodustavad mõttelise osa omamoodi kontseptuaalsest tervikust. Püüdsin täita erinevaid lünki ja arendada edasi oma vaimusilmas olnud tervikut. Paraku liikus ideaal kiiremini eest ära, kui suutsin auke lappida, ning pean kurvastusega nentima, et praegusel hetkel on vaatamata suurele mahule asi ideaalist kaugel. Mõeldud esialgu ühe raamatuna, kasvas projekt vähemalt kolmeosaliseks, kusjuures neist esimene lagunes omakorda kaheks köiteks.

Esimesse osasse on koondatud semiootilised kirjutised, kusjuures selle esimene köide sisaldab tekste, mis on otseselt või kaudselt seotud Tartu–Moskva semiootilise koolkonna ideestikuga, teises köites on aga kultuurisemiootilised uurimused ja case studies. Tartu–Moskva semiootilisse koolkonda on kuulunud väga erinevad inimesed ning ta ei ole kunagi pretendeerinud teoreetilisele ega metodoloogilisele homogeensusele. Kui 1980. aastate lõpul tekkis poleemika koolkonna põhimõtete üle, ilmnesid isegi põhituumikus teatud lahkhelid. Koolkonnale on pühendatud kümmekond monograafiat ja sadu artikleid, maailma eri paigus on kaitstud sellele pühendatud väitekirju, mille autorid esitavad tihti väga erinevaid käsitlusi. Ka siinne valik kujutab endast üht vaatenurka Tartu–Moskva koolkonnast, nimelt minu oma. See, et kannan koolkonna rajajaga ühte ja sama nime ning oleme temaga lähisugulased, ei anna minu interpretatsioonidele mingit eelisõigust kellegi teise ees. Tegu on minu vaadetega, aga mitte kaanoni esitamisega.

Teine osa on pühendatud poeetikale ja retoorikale ning kolmas värsiteooriale ja – tüpoloogiale. Võimalik, et nendele tuleb veelgi lisa. On vajalik märkida, et sugugi mitte kõik nimetatud teemadega seotud tekstid ei mahtunud siinsesse valimikku. Osa töid on liiga spetsiifilised, mõned aga juba vananenud ja ei sobi mu praeguste vaadetega, teised jäid välja puhttehnilistel põhjustel: ma ei suutnud leida tõlkijat vene keelest ega ka ise hakata enesetõlkimisega tegelema. Samas ei hakanud ma esitatud töödes muutma põhimõttelisi seisukohti ja formuleeringuid ka siis, kui praegu oleksin kirjutanud teisiti: andku see raamat ettekujutust ka minu vaadete arengust. Nii sain alles viimastel aastatel aru, et �välja’ mõiste kasutamine lubab kirjeldada märgisüsteeme lihtsamal, efektiivsemal, aga ka intuitiivselt selgemal kujul.

Kogumikus esitatud artiklid on kirjutatud eri aegadel erinevatel eesmärkidel (siin on nii teaduslikke kui ka populaarteaduslikke artikleid, konverentsiettekandeid ning koguni välismaa ülikoolides peetud loengute tekste) ja oma esialgsetes variantides erinevates keeltes (eesti, vene, inglise). Kõik see toob paratamatult kaasa teatud stiililise ebaühtluse ning, mis olulisemgi, kordused. Ehkki viimaseid olen püüdnud nii palju kui võimalik vähendada, pidi osa siiski teksti sidususe huvides sisse jääma. Oma kirjutistes, eriti aga suulistes sõnavõttudes olen püüdnud esitada semiootikat kui selget ja teravmeelset teadusharu. Lugeja leiab kindlasti naljale pretendeerivaid kohti, mis võib-olla ei sobigi tõsisesse teaduslikku või populaarteadus