Aru saamise vägi. Kalevi Kulli mõtteid
Timo Maran
Silver Rattasepp
Riin Magnus
Miks on sГјgavam arusaamine maailmast haruldane? Miks peab kultuur unustama? Kuidas on seotud Eesti teadus ja siinsete maastike rГјtmid? Kuidas peaks inimene mГµtlema, et elada tasakaalus looduse, teiste inimeste ja iseenesega? Need on mГµned kГјsimused, millele semiootik ja bioloog Kalevi Kull on oma kirjutistes vastust otsinud. Raamat sisaldab valitud tsitaate Kalevi Kulli eestikeelsetest artiklitest ning pakub sissevaate tema mГµtteilma.
Timo Maran, Riin Magnus, Silver Ratasepp
Aru saamise vägi. Kalevi Kulli mõtteid
Silmad lahti käik
Eestis toimunud bioloogiaseminare, kevad- ja suvekoole ning – praktikume on punase niidina sidunud üks traditsioon. See on hommikune silmad lahti käik, kus loodusehuvilised kohaliku ümbrusega tutvuma lähevad. Kalevi Kull on aastakümneid olnud loodusmõtet edendavate üritusesarjade üks eestvedajaid ja sageli ka hommikuste ringkäikude juht. Teoreetilise bioloogia kevadkoolide alguseks peetakse aastat 1975, ökosemiootika suveseminare on tänaseks korraldatud 17 korda. Need kokkusaamised on toimunud erinevates Eesti paikades, suurtest linnadest eemal. Ja ikka on leitud aega ka ühisteks jalutuskäikudeks kohalikus looduses.
Silmad lahti käik tähendab varast ärkamist ning päikesetõusu ajal magamiskotist välja ronimist. Üle kasteste rohumaade lonkimist, jalad märjad, ämblikuvõrgud juustes ja taimeseemned püksisäärte küljes.Vastutasuks saadakse osa varahommiku kirkast valgusest, kuuldakse linnukoori ja nähakse mõnd metskitse või rebast, kes inimsalga eest ehmunult põgeneb. Samuti kuulatakse retkejuhi lugusid kohatud loomade, taimede ja seente elust, paikkonna ökoloogiast või bioloogia ajaloost. Kalevi Kull võib siin eemaldada samblavaiba seenjuure valkjate võrsete ümbert ning paljastada mustkunstniku liigutusega juurepuntra, kus taim ja seeneniidistik on keerukaks mükoriisaks põimunud.Või pajatada pikalt, kus Jakob von Uexküll ja Alexander von Keyserling täpselt kohtusid ja mis neil teineteisele öelda oli. Retkelt tagasi, ollakse küll roidunud, kuid elamustest tulvil ning hommikuse kohvi abil päevasteks aruteludeks valmis.
Silmad lahti käik kannab endas traditsiooni ja mälestust ühest varasemast loodusteaduste ajastust, mil looduskeskkonnas veedetud aeg, erinevate liikide märkamine ja kogumine, nende kehavormide ja käitumise tundmine oli veel keskne osa bioloogi elukutsest. See on ka märk ajastust, mil õpetamine ja õppimine toimus peamiselt elavate vestluste ja jagatud kogemuse ning tähelepanu osutamise kaudu looduses toimuvale. Eluteaduses oli siis veel mängulisust, esteetikat ja retoorikat, mitte liiga palju, aga just niivõrd, et loodust inimese jaoks elavaks ja huvitavaks muuta.
Metafoorina näib silmad lahti käik hästi iseloomustavat Kalevi Kulli enda tegevust teaduses ja teadlasena. Kalevi Kull on korduvalt rõhutanud vahetu looduse tundmise olulisust, kuid tundlikkus ümbritseva konteksti suhtes on omane ka tema suhtumisele teadusesse. Kalevi Kull pole teadustöös propageerinud omaenda kitsast vaadet, vaid pigem on ta püüdnud kokku tuua ja sünteesida semiootika ja bioloogia teooria erinevaid vaatenurki. Samuti on talle oluliseks põhimõtteks lähtumine Eesti kohalikust teadusloost, tähelepanelikkus Eesti kultuuri ja maastiku eripärade suhtes ning mõtlemise edendamine, mis selle maa mustritest ja rütmidest võrsuks.
Üks olulisi põhimõtteid silmad lahti käikudel on olnud loodussäästlikkus. Loodusesse ei jäeta maha prügi ning teiste elusolendite elu häiritakse võimalikult vähe. Ökosemiootika suveseminaride osaks on olnud ka tähenduslik töö – traditsiooniline talutöö või puisniidu hooldamine –, inspireerituna 1999. aastal Eestis külas käinud norra ökofilosoofi Sigmund Kvaløy kirjutistest. Jätkusuutlik kultuur ja ökoloogilise Eesti võimalikkus on ka üks keskseid teemasid Kalevi Kulli eestikeelsetes tekstides. Milline peab olema inimese mõtlemine ja tegutsemine, et ta saaks olla vägivallatu nii looduse, tei